Sisu:Pooled on sõlminud sõiduauto müügilepingu. Tarbija on müügilepingust taganenud, kuna ostetud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Kaupleja väitel ei ole puuduse esinemine tõendatud ning kaupleja ei vastuta võimaliku puuduse eest . VÕS § 217(1) lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Samas lg 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele kui see ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab. Samas lõike 3 kohaselt peab asi olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest. Poolte esitatu kohaselt on tegemist 212 tuhat kilomeetrit läbi sõitnud autoga, selline sõiduk ei peaks vajama nii sageli ja sellises koguses õli lisamist ega mootori remonti. Seega on sõiduki niisugune õlikulu ja mootoriremondi vajadus ebaharilik ning müüja oleks sellest ostjat pidanud teavitama. Kuna selle puuduse kõrvaldamise tõenäoline kulu on suur, siis ei vasta sõiduk lepingutingimustele. Mootoriremonti või mootorivahetust ei peeta hoolduseks. Antud sõidukil võib sõltuvalt vea iseloomust olla majanduslikult otstarbekam mootorivahetus, kui remont. Õli kadumise põhjuseks ei ole esitatu kohaselt selle mootorist väljalekkimine, seega tuleb teostada mootori remont, mis võib seisneda vastavalt olukorrale kas ainult klapisääre tihendite vahetuses või terve kolvigrupi remondis või muus. Kui tegemist on mootori suure kulumisega võib see viidata, et sõiduki läbisõidu kohta esitatud teave ei olnud õige. Tulenevalt VÕS § 218 lg 2 vastutab antud puuduse eest kaupleja. Kaupleja keeldus sõidukit remontimast või tarbijale sõiduki remonti hüvitamast. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 on tarbijal õigus müügilepingust taganeda, kui müüja keeldub asja lepingutingimustega vastavusse viimast. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid, et tarbija poolt esitatud puudust ei esine. Arvestades VÕS § 218 lg 2 esineb pööratud tõendamiskoormus. Pooled ei ole vaielnud asjaolu üle, et müüdud sõidukil esineb ülemäärane õlikulu ja see vajab remonti. Kaupleja on viidanud vajadusele välja selgitada õlikulu täpne põhjus, kuid kaupleja ei ole selle kohta tõendeid kogunud ega esitanud. Samuti ei muuda õlikulu täpne põhjus poolte õigussuhet, sest esitatu kohaselt on ilmne, et õli põleb mootori töö käigus ja kaupleja lepingujärgne vastutus ei muutu sellest, missuguse tehnilise puuduse mõjul täpselt see põlemine toimub. 2008 aasta 212 tuhat kilomeetrit läbisõitnud sõiduautol eeelduslikult ei ole sellist omadust (õlikulu, mootori remondivajadus) ja kaupleja oleks pidanud sellest müüjat teavitama või puuduse kõrvaldama. Kaupleja on tuginenud sellele, et tema puudusest ei teadnud. Varjatud puuduse puhul ei seisne varjatus selles, kas müüja seda teadis, vaid eelkõige selles, et ostja puudust ei teadnud ega saanud asja harilikul viisil üle vaadates tuvastada. Mootori suurt õlikulu ja mootori remondivajadust ei olnud ostjal võimalik lepingu sõlmimise eelselt tuvastada. Ostja võis eeldada, et seda ei ole. Kaupleja on viidanud poolte lepingule ja väitnud, et pooled on kokku leppinud, et sõiduk ostetakse seisundis, milles see on. Poolte lepingu kohaselt ei selgu, et tegemist on olulise puudusega asjaga. Viide hooldusvajadusele ei ole arusaadav nii, et sõidukil on tarbija poolt kirjeldatud puudus, mille kõrvaldamise kulu võib olla pool auto hinnast. Kaupleja ei ole müünud remontivajavat sõidukit, hoolduse vajadusele viitamine ei ole arusaadav, kui oluline mootoririke. Kaupleja viitab ka sõiduki kauplejale müünud isiku vastutusele ja tema kaasamise vajadusele. Kauplejal on võimalus esitada nõue isiku vastu, kellelt tema sõiduki ostis, seda ei menetle tarbijavaidluste komisjon. Ka ei välista asjaolu, et kauplejale sõiduki müünud isik võis kauplejale müüa puudusega sõiduki, kaupleja vastutust tarbija ees. Esitatu kohaselt on kaupleja müügilepingut rikkunud müües lepingutingimustele mittevastava asja millel on puudus, mida sellistel asjadel harilikult ei ole. Kaupleja ei ole tarbijat puudusest teavitanud ja poolte leping ega seadus ei välista kaupleja vastutust. Kaupleja keeldus puudust kõrvaldamast või selle kulu hüvitamast. Tarbija esitatud lepingust taganemise avaldus on kehtiv ning tarbijal on ostuhinna tagastamise nõue kaupleja vastu. Arvestades VÕS § 189 on lepingust taganemise korral pooled kohustatud tagastama saadu. Kauplejal tekib sõiduki tagastamise nõue alates raha ülekandmisest ja tarbija poolt kättesaamisest. Raha saamisel peab tarbija sõiduki ja selle päraldised kauplejale üle andma, tarbijal ei ole kohustust toimetada sõidukit kaupleja asukohta.