OtherPooled on sõlminud kinnistu müügilepingu. Lepingu ese on tarbijale üle antud 2019 detsembris. Sellel ajal ei ole võimalik aru saada krundi liigniiskuse probleemidest ega sellest, kas krundil paiknev kasepuu on surnud, kuna on talv. Vastavalt pooltevahelise lepingu p. 2.3 2.3. "Müüja on kohustatud valmis ehitama punktis üks seitse (1.7.) nimetatud ridaelamu koos kõigi selle juurde kuuluvate rajatistega ja seda teenindavate kommunikatsioonidega (elekter, side, kanalisatsioon, vesi ja maaküte), heakorrastama kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse ja rajama kinnistule sissesõidutee, samuti on Müüja kohustatud laskma vormistada nimetatud ridaelamule kasutusloa ning nimetatud ridaelamus peab olema tagatud kõigi projektijärgsete kommunaalteenuste kasutamise võimalus." Viidatud sätte kohaselt pidi kaupleja krundi heakorrastama, see hõlmab ka , et kinnistule on rajatud vajalik kuivendussüsteem, tasandatud pinnas ja muru. See tähendab ka, et üleantava haljastuse puud peavad olema elujõulised. Tarbija esitatud fotode põhjal nähtub, et kinnistu on osaliselt liigniiske, see on arusaadav pinnase väljanägemisest ning muru struktuurist. Samuti on fotol kask, millel erinevalt muust taimestikust puudub lehestik. Tarbija väited pinnase liigniiskuse ja kuivanud kase kohta on tõendatud. Kaupleja on esitanud vastuväiteid nende puuduste esinemise kohta, kuid kaupleja ei ole tõendanud, et kinnistu ei ole liigniiske ja, et kinnistul kasvanud kask ei ole kuivanud või see on kuivanud tarbijast sõltuva asjaolu tõttu. Kaupleja on esitanud tarbijale kinnistule kuivendussüsteemi rajamise pakkumuse. Sellest järeldub, et kaupleja ei väida, et kinnistul oleks kuivendussüsteem. Kuna pakkumuse on esitanud kaupleja võib eeldada, et see sisaldab vajalikke tõid ning selle hind on mõistlik, arvestades, et kaupleja lepingupoolena peab tarbija suhtes tegutsema heauskselt. Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt VÕS § 217(1) lg 3 p 1-2 peab lepingutingimustele vastav asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid ja olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel. Ülalviidatud normidele ei vasta liigniiske õuemaa, kui see on rajatud elamu juurde ja mõeldud kasutamiseks muruväljakuna. Samuti ei ole nõuetele vastav püsihaljastus, mis välja sureb (kask). Kaupleja väide, et puudub norm, mille alusel saab nõuda hoovi liigniiskuse ja surnud puu kõrvaldamist, ei ole õige. Kaupleja on esitanud väite, et on teinud kõik tööd vastavalt projektdokumentatsioonile. Antud vastuväide ei ole arusaadav, sellest, kui töö on tehtud projektikohaselt ei järeldu, et kauplejal puudub vastutus ega ka kaupleja rikkumise vabandatavus. Kaupleja vastutab ka juhul, kui ehitusprojekt oli puudusega. Projekti puudus ei vabasta ehitajat kohustusest ehitada vastavalt ehitusseadustikule ega kauplejat kohustusest anda tarbijale üle lepingutingimustele vastav asi. VÕS § 218 lg (2'1) kohaselt müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmisest arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega võib käesoleval juhul eeldada, et puudus oli tarbijale üleantud asjal juba riisiko ülemineku ajal, kuigi see võis ilmneda hiljem. Kaupleja on sõlmitud lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning tarbija on sellega seoses esitanud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 3). Lepingurikkumine seisnes lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Seoses lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega tuleb tarbijal teha kulusid sellele, et muuta asi lepingutingimustele vastavaks, esineb põhjuslik seos lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel. Tarbija on kauplejale lepingurikkumisest õigeagselt teatanud. Kaupleja on keeldunud asja parandamast ja tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude. Seega on kaupleja minetanud heastamise võimaluse tulenevalt VÕS § 107 lg 1 - lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kaupleja on viidanud vastutusest vabanemisele VÕS § 220 lg 1 alusel. Kaupleja väitel pidi tarbija puudustest teada saama varem, kuid ei ole selge, millal. Kui müüdud kinnistu haljastustöö toimus 2020, siis ilmneb selle tulemus 2021. Tarbija võis eeldada, et haljastustööga kaasnes drenaazi rajamine. Tulenevalt asjaoludest võis tarbija liigniiskusest teada saada septembris 2021 aastal. Tarbija teatas kauplejale puudusest õigeaegselt. Nõude summale ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud. Nõue summas 3518,4 eurot on tõendatud hinnapakkumise, mille tarbijale edastas kaupleja. Nõue summas 500 eurot on komisjoni hinnangul mõistlik, komisjon tugineb selle nõude osa kohta hüvitise suuruse määramisel TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6.