OtherTarbija ostis kauplejalt sõiduki Tesla model Y, reg nr 228LHR. Sõiduki müügikuulutuses oli kirjas, et auto on varustatud teisaldatava veokonksuga. Veokonksu olemasolu kinnitas müügiprotsessi käigus kaupleja esindaja. Kuna konks ise oli kaupleja laos, lubati see tarbijale eraldi järgi saata. Kaupleja vastas avaldusele, kuid keeldus nõude rahuldamisest. Kaupleja tõi välja, et nagu kuulutuses lubati, oli sõidukiga kaasas teisaldatav veokonks, mis tarbijale saadeti ja mille tarbija kätte sai. Tarbijal oli võimalik sõidukiga tutvuda ja näha, et veokonksu kinnituskohta ei ole. Ka pärast sõiduki kätte saamist oli tarbijal aega veenduda konksu valmiduses, kuid ühtegi pretensiooni selles osas ei esitatud, kaebus esitati ebamõistlikult hilja. Komisjonile esitatud vaidlusaluse sõiduki müügikuulutustelt 29.06.2024, 18.07.2024 ning juba müüdud sõiduki müügikuulutuselt 05.12.2024 nähtus, et sõidukile oli muu varustusena paigaldatud teisaldatav veokonks. Kaupleja väited olemuselt erinevatest mõistetest „veokonks“ ja „veopakett“ jättis komisjon tähelepanuta. Müügikuulutustes tuleb avaldada informatsiooni, millest keskmine mõistlik ostja aru saab. Komisjoni hinnangul oli tarbijal igati mõistlik eeldada, et kuulutusest nähtus sõidukil veokonksu olemasolu. Müügihetkel sõidukil veokonks puudus. Kuigi kaupleja tarnis veokonksu kulleri vahendusel tarbijale pärast sõiduki müügilepingut, siis tarbijal oli müügikuulutuse põhjal õigus eeldada, et sõidukil on olemas valmidus teisaldatava veokonksu paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon, et kaupleja müüs tarbijale sõiduki, mis ei vastanud müügikuulutustele. Kaupleja oli komisjoni hinnangul seetõttu rikkunud müügilepingu tingimusi ning tarbijal oli õigus kohaldada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kauplejalt kahju hüvitamist. Komisjon pidas tarbija selgitusi usutavaks, et ta usaldas kauplejat, et sõidukil on veokonksu valmidus olemas. Samuti seda, et tarbijal läks veokonksu vaja alles 15.10.2024. Pärast puudusest teada saamist teavitas tarbija koheselt samal päeval kauplejat. Komisjoni hinnangul ei saanud tarbijale tarbetut viivitamist seetõttu ette heita ning puudustest kahe kuu jooksul pärast müügilepingu sõlmimist teavitamata jätmine oli komisjoni hinnangul vabandatav. Seetõttu ei olnud tarbija nõudeõigus VÕS § 220 lg 3 alusel lõppenud. Komisjon rahuldas avalduse ning mõistis kauplejalt veokonksu kinnituse paigaldamiseks 1366 eurot välja.