OtherVÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 järgi võib vähendada ebamõistlikult suurt leppetrahvi selle maksmiseks kohustatud isiku taotlusel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise (rikkumise) ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Komisjoni hinnangul ei ole leppetrahvi vähendamiseks alust. Tarbija ei ole esile toonud lepingu rikkumist vabandavaid asjaolusid. Kaupleja on esitanud andmed sõiduki trajektoori ja kasutatud kiiruste kohta, millega on tõendatud, et sõiduki üürimise eesmärk oli vastuolus lubatud kasutusotstarbega. Tarbija sõitis üüritud sõidukiga koheselt piirkonda, kus katsetati sõidukite omadusi ja korraldati võistlusi; tarbija kasutas sõidukiirust vahemikus 125 km/h kuni 200 km/h lühikese ajaperioodi vältel üheksa korda. Tegemist oli sõiduki kasutamisega viisil, mis seadis ohtu tarbija ja läheduses viibinud isikud, samuti üüritud asja ja läheduses asuva vara.

OtherPooled sõlmisid üürilepingu. Vaidlus on selle üle, missugused on üürilepingu tingimused, mida kohaldatakse ja kuidas lepingutingimust tõlgendada. Missugused tüüptingimused rakenduvad Tarbija väitel kohalduvad tingimused, millega tarbija tutvus aastal 2021. Tarbija väide ei ole tõendatud, esitatu ja autorendi süsteemi kohta üldiselt teadaoleva põhjal sõlmitakse üürileping iga sõiduki kasutamise kohta eraldi ning ajal, kui seda sõidukit kasutama hakatakse. Tarbija väide, et vaidlusalusele lepingule kohalduvad tüüptingimused aastast 2021 ei ole õige. Kuidas vaidlusalust lepingutingimust tõlgendada Tarbija viitab enda poolt esitatud tüüptingimusele sõidukite tagastamise kohta Eestis, Lätis, Leedus ja Tsehhis.  Tarbija esitatud tüüptingimuse ingliskeelne sõnastus on ...you can return that vehicle to any other city that we operate in within these coutries...".  Nimetatud tekstis on oluline osa, "kus me opereerime" ja tarbija tõlge viisil, et see tähendab riiki, ei ole õige. Teksti põhjal on selge, et mõeldakse linna, milles opereeritakse, mitte riiki, kus opereeritakse. See selgub keelelise tõlgendamise põhjal ning muid tõlgendamismeetodeid (VÕS § 29) antud olukorras rakendada ei ole kohane.  Seega ei ole kaupleja kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbija poolt viidatud sättel ei ole sisu, mida väidab tarbija. Seega ei ole tarbijal alust esitada kaupleja vastu nõuet ega võimalust õiguskaitsevahendeid rakendada (VÕS § 101 lg 1).