Juba 237 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

MTÜ Rahvalõõts eesmärgiks on ainulaadse-mazoorse "Eesti asja" (EESTI LÕÕTSPILLI) ülemaailmne tutvustamine.MTÜ Rahvalõõts haldab

YouTube kanalit Rahvalõõts Plus, kus nüüdsest ligi 1000 Eesti lõõtspillivideot. Vaatamisi kanalil hetkel ligi 900 000. Igapäevaselt ca 1000.Link kanalile_ https://www.youtube.com/channel/UC1O8b5Ij8HDyuMWkBxWblrQ,YT kanali näitude põhjal on jälgijaid 13-65+ eluaastani.

Sellest:-54.a. 6,3% -64.a.20,4% -65+ 65,4% Eestist 654 867, Soomes 10 521, Lätis 1 421.... Austraalia 51, Costa Rica 17, HongKong 11 jälgijat.

Mõned eraldi suuremad projektid:

MTÜ Rahvalõõts 4 HDD videokaameraga salvestatakse 6-8 Raplamaa Eesti lõõtspillimängiat (igalt 3 erinevat lugu)ja lisatakse MTÜ Rahvalõõts poolt koostatud Eesti Lõõtspillimängijate Entsüklopeediasse.(ELE)Enamikega tehakse ka juttu teemal tema "LÕÕTSPILLITEE" Materjal avaldatakse MTÜ Rahvalõõts YouTube kanalis Rahvalõõts Plus.

MTÜ Rahvalõõts kaamerad jäädvustasid 2022 Üleestilise Pajusi lõõtsapäeva tegemised ja edastas need ülemaailmselt - 30min.

osadena.kanalis Rahvalõõts Plus YouTube`is https://www.youtube.com/channel/UC1O8b5Ij8HDyuMWkBxWblrQ

Projekti sisu oli Eesti paremate lõõtspillimängijate helis ja videopildis jäädvustamine. Salvestused saavad avalikuks sotsiaalmeedias, materjal säilitatakse ajaloo jaoks, see jääb kättesaadavaks erialainimestele ja huvilistele. Projekti eesmärk on lisaks olulise rahvakunstikillu dokumenteerimisele lõõtspillimängu ja lõõtsakultuuri traditsiooni arendamine, Eesti lõõtspilli tutvustamine ja populariseerimine, sealhulgas noorte seas. Lõõtspillimängijaid intervjueeris eesti lõõtspilli grand old man Heino Tartes. Intervjuu käigus meenutasid pillimängijad muusikutee algust, kujunemist ja kulgemist. Iga intervjueeritav mängis lõõtspillil enda lemmiklugusid ja neid, mis iseloomustavad tema repertuaari. Ülesvõtted tehti kolme kaameraga.

Salvestatud videomaterjalist monteeriti kokku kaksteist ligi pooletunnist episoodi, mida saab eeloleval hooajal vaadata-kuulata Rahvalõõtsa

Youtube'i kanalil persooniprogrammide alajaotuses "Lõõtspilliteel"

Planeeritud üheksa pillimängija asemel õnnestus salvestada 12 lõõtspillimängijat. Nendeks olid: 100aastane Henno Sepp Pärnust, Margus

Põldsepp Viljandi vallast, Rasmus Kadaja ja Julius Vilumets Mulgi vallast, Mart Kirotar Põlva vallast, Vello Audova (84aastane) ja Raul Petersell

Tartust, Endu Roosimaa Antsla vallast, Raul Roosiväli Kastre vallast, Geiti Luht Elva vallast, Kristi Kool Tartu vallast ning Viktoria Misnik Võru vallast.

Kaheteistkümne Eesti paremikku kuuluva lõõtspillimängijaga salvestati Tartus, Karksi-Nuias ja Pärnus videointervjuudning iga intervjueeritav mängis lõõtspillil enda lemmiklugusid ja ka lugu, mida ta kunagi esimesena mängima õppis.Salvestustel töötasid intervjueerija Heino Tartes, režissöör Olev Jaksi ja kaameramees Andres Loorand. Salvestatud videomaterjalist monteeris režissöör Olev Jaksi kokku kaksteist ligi pooletunnist episoodi, mida kõik huvilised saavad eeloleval telehooajal vaadata-kuulata Rahvalõõtsa Youtube'i kanalil (https://www.youtube.com/channel/UC1O8b5Ij8HDyuMWkBxWblrQ), persoonilugude sarjas "Lõõtspilliteel".

Esimene episood, kus räägib ja mängib Henno Sepp, kes tänavu märtsis tähistas 100. sünnipäeva, on Rahvalõõtsakanalil kavas 1. oktoobril.

Henno Sepp on pika elu jooksul mänginud paljudel instrumentidel, sealhulgas lõõtspillil, kuidpraegu tehtud salvestusel piirdus eakas härrasmees suupillil musitseerimisega, kuna lõõtspilli mängimine on füüsiliselt raske.Nii sisuliselt kui tehniliselt on kogu sotsiaalmeedias esitatav materjal professionaalsel tasemel, seega ka tele-eetrikõlbulik, st võimalusel ja vajadusel saab seda n-ö traditsioonilises televisioonis näidata.Ajaloo jaoks säilitatakse kogu salvestatud videomaterjal. Selle vastu on aktiivset huvi üles näidanud Eesti Kirjandusmuuseum.