Alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama Äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes kas omab äriühingut otseselt või kaudselt või teostab selle üle muul viisil kontrolli, kirjutab ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ. Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Lisaks loetakse äriühingu tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes hoolimata omandiosa suurusest muul viisil (nt osanike või aktsionäride lepingu või muu kokkuleppe alusel) kontrollib äriühingu olulisi otsuseid (eelkõige juhtorganite määramist) ning kellel on faktiliselt võimalus teostada suuremat kui 50 protsendilist hääleõigust.

• Tegeliku kasusaaja andmed avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.
• Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ja teatud sihtasutuste puhul.

Kuidas protsess välja näeb?

Äriühingu juhatusel on kohustus tegelike kasusaajate informatsiooni koguda ning äriregistrile edastada; osanikel ja aktsionäridel on kohustus vastavat infot juhatusele anda. Äriregistrisse tuleb esitada järgmine informatsioon tegelike kasusaajate kohta:

• isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
• andmed isiku kontrolli teostamise viisi kohta.

Lihtsama omandistruktuuri puhul eeldab antud kohustuse täitmine ilmselt vaid veidi ajakulu, kuid keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille omanikering ulatub nt välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine keerukam ja aeganõudvam protsess. Andmed tegeliku kasusaaja kohta tuleb äriregistrile esitada äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus andmete õigsust kinnitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruande esitamisega. Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile teatada uued andmed 30 päeva jooksul alates andmete muutumisest teada saamisest. Kui tegelikku kasusaajat pole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.

Üleminekuaeg

Olemasolevate juriidilise isiku juhatus peab deklareerima äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul uue korra jõustumisest.

Sanktsioonid

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.