Juba 3711 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 26 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,1 punktiga ja kommenteeritud 34 korda.

Tegevusaruanne 2022

Aktsiaselts Rakvere Haigla alustas tegevust alates 2002. aasta 1. oktoobrist. Aktsiate ainuomanikuks on

Mittetulundusühing RAKVERE HAIGLA. Aktsiaseltsi nõukogu koosneb üldkoosoleku poolt valitud kuuest liikmest ja juhatus on üheliikmeline (juhatuse esimees).

Aktsiaselts Rakvere Haigla põhitegevuseks on meditsiiniteenuste osutamine üldhaiglana.

Olulised sündmused majandusaastal

Meie põhiliseks lepingupartneriks tervishoiuteenuste osutamisel on Eesti Haigekassa (Tervisekassa), kelle lepinguga seotud rahastamine moodustas aruandeaastal 84,9% haigla müügitulust (2021.a. 85,0%).

2022. majandusaastal jätkus Eesti Haigekassa, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi koordineeritud vaktsineerimisprogramm, milles meie haigla aktiivselt osales ja mis tõi meile ka täiendavat tulu.

COVID-19 vaktsineerimisele lisandus ka laiendatud ulatuses gripi vastane vaktsineerimine.

Majandusaastal süvenes energiakriis, mille tingis elektrienergia börsihinna kiire kallinemine. Seoses sellega suurenesid ka kaugkütte hinnad. Energiakriisist tingitud hinnasurve jätku prognoositakse ka 2023. aastaks. Eesti Haigekassa kompenseeris haiglatele osaliselt energiahindade järsust kallinemisest tingitud kulud läbi hinnakirja muudatuste. Kuna kompenseerimine toimus majandusaasta lõpus, tuli haiglal hakkama saada täiendavate kulude kandmisega, mis omakorda pidurdas paljude planeeritud investeerimistegevuste käivitamist.

2022. majandusaastal oleme pidanud tööjõupuuduse tõttu ajutiselt peatama põhiteenuste osutamise, niinimetatud „toimepidevuse katkestused“, ja seda lähtuvalt just kvalifitseeritud tööjõu puudusest. Meil ei ole piisavalt anestesiolooge, kirurge, günekolooge ja taastusravi töötajaid. Eraldi peame märkima ka õendustöötajate puudust, ilma kelleta on keeruline tagada teenuste järjepidevust. Järjest enam vajab tänapäevane meditsiin just erialase ettevalmistusega õdesid, keda saaks rakendada operatsiooni- , intensiivravi– ja erakorralise meditsiini osakondades. Meditsiinitehnika kiire areng eeldab erialast professionaalsust ja pidevat valmisolekut ennast täiendavalt koolitada. Haigla on koolitustegevust aktiivselt toetanud ja seda näitab ka koolituskulude 84% kasv võrreldes eelmise majandusaastaga.

2022.aastal vähenes sünnitus- ja günekoloogiaosakonna töömaht 22 % mille põhjuseks on eelkõige sünnituste arvu väga suur vähenemine. Statistika andmetel on sarnane tendents üleriigiline. Probleem on selles, et sünnituste väike arv tõstab oluliselt selle teenuse omahinda. Kulutused valmisoleku tagamisele on tunduvalt suuremad, kui Eesti Haigekassa rahastamise mudeli kaudu saadav vastavate teenuste tulu. Lisaks muudele kulutustele on oluline säilitada ja arendada meditsiinilist kompetentsi, mis on olemasolevate teenuste piisavast kogusest otseses sõltuvuses.

Jätkuvalt on probleemiks erakorralise meditsiini osakonna raviteenuste finantseerimise metoodika, mis on kehtestatud Eesti Haigekassa poolt. Praegu kehtiv rahastamise mudel ei kata piirkonna elanike vajadustele vastava teenuse osutamise tegelikke kulusid, seda eelkõige just palgakulude ja piisava isikkooseisu tagamisel. Haigla panustab erakorralise meditsiini osakonna töös hoidmisesse igal aastal täiendavaid vahendeid, mis 2022.aastal oli suurusjärgus 160 000 eurot, et tagada teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. Üldhaiglad on väga erinevad ning EMO koormusi saab võrrelda üksnes triaaži kategooriatest lähtuvalt, mitte haiglatüübist. Samuti on piirkondade suurused erinevad.