Juba 12 380 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 167 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,8 punktiga ja kommenteeritud 30 korda.

Tegevusaruanne 2022

Truck Trading Estonia OÜ (registrikood 10986077) on Eesti ettevõte, mis asutati 26. novembril 2003. aastal ning alustas oma tegevust 2004. aasta jaanuaris. Ettevõte on spetsialiseerunud DAF veoautode ja Knapeni haagiste esindamisele Eestis. Lisaks sellele tegeleb Truck Trading Estonia OÜ transpordivahendite varuosade, lisaseadmete, tarvikute, määrdeainete ning autokeemia müügiga. Ettevõtte teenuste hulka kuuluvad ka veoautode, haagiste ja busside remondi- ning hooldustööd, sealhulgas diagnostika, telgede reguleerimine, keevitus- ja treimistööd ning pesula teenused. Truck Trading Estonia OÜ-l on esindused Tartus Tähe tänaval, Harjumaal Rae vallas ja Pärnumaal Paikusel. 2023. aastal on plaanis avada uus esindus Ida-Virumaal Jõhvi vallas. Alates 2012. aastast on Truck Trading Estonia OÜ täieõiguslik DAF Trucks N.

V. poolt volitatud DAF Service DealerTM ja DAF Truck Sales DealerTM, mis tähendab, et ettevõte tegeleb DAF veokite müügi ja järelteenindusega Eesti Vabariigis. DAF Trucks N.

V. on Hollandis asuv veokite tootja, mis kuulub ettevõttele PACCAR Inc. ning on üks suuremaid ja edukamaid raskeveokite tootjaid maailmas. Alates 2013. aastast teeb Truck Trading Estonia OÜ koostööd Hollandi ettevõttega Knapen Trailers B.

V., mis on üks juhtivaid liikuvpõrand-haagiste tootjaid Euroopas. Lisaks eelnevale on Truck Trading Estonia OÜ Belgia bussitootja VanHool ja Saksa haagisetootja Schmitz Cargobull ametlik teeninduspartner Eestis. 2021. aastal alustas ettevõte koostööd Belgia haagiste tootjaga LAG Trailers N.

V. 2022. aasta algas tugeva COVID-19 pandeemia järgse taastumisega. Transpordisektori hoogsale taastumisele tõmbas piduri 24. veebruaril alanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning sellele järgnenud majanduslikud sanktsioonid ja piirangud rahvusvahelises kaubavahetuses. Suurt mõju avaldas vastastikune rahvusvahelise autoveo piiramine Venemaa ja Valgevene ning Euroopa Liidu riikide vahel. Alanud sõjal oli suur mõju ka tööjõu (autojuhtide) saadavusele, sest Venemaa ja Valgevene autojuhtide viisasid ei pikendatud ning paljud ukrainlased lahkusid kodumaale. Tekkinud olukord muutis transpordiettevõtjad ettevaatlikuks ja konservatiivseks uute investeeringute osas. Kuigi 2022. aastal hakkas uute veoautode turg tasapisi taastuma COVID-19 pandeemia eelsele tasemele, jäi siiski aasta kokkuvõttes arvelevõetud uute veokite arv ligi 10% väiksemaks võrreldes aastatega 2017, 2018 ja 2019. Euroopa Liidu maanteetranspordi regulatsioonid mõjutavad oluliselt Eesti maanteetranspordiettevõtete konkurentsivõimet võrreldes madalamate tööjõukulude ning geograafiliselt ja logistiliselt paremas asukohas olevate Läti, Leedu ja Poola ettevõtetega. Eesti transpordiettevõtete madalam konkurentsivõime tuleneb suhtelisest väikusest ja madalast efektiivsusest võrreldes konkurentidega ning tõsiseks probleemiks on ka autojuhtide puudus. Tööjõupuudust üritatakse leevendada kolmandatest riikidest pärit autojuhtidega, kuid nende palkamine on seoses kvootide ja töötasu regulatsioonidega komplitseeritum võrreldes konkurentidega. Transporditeenuste madalate marginaalide tõttu on Eesti transpordiettevõtted väga tundlikud erinevate regulatsioonide ja maksundusega seotud muudatuste suhtes. Viimaste aastate majandusraskused on mõjutanud ettevõtete finantssuutlikust ning kasvanud on nende transpordiettevõtete hulk, kellel on maksuvõlad. Eeltoodust tulenevalt on pangad ja liisingfirmad oluliselt konservatiivsemad transpordiks vajaliku rasketehnika finantseerimisel. Sellega seoses on autovedudega seotud Eesti ettevõtted ettevaatlikumad oma investeeringuplaanides uutesse transpordivahenditesse ning otsivad paindlikke lahendusi veokite kasutamiseks - võimalusel eelistatakse veoki omamisele selle rentimist või kasutatud veoki vahetustehingut. Vastavalt Statistikaameti andmetele vedasid Eesti transpordiettevõtted 2022. aastal maanteetranspordis ja raudteel kokku 44,957 miljonit tonni kaupa (2021. aastal 52,1), sellest ligi 60,4% maanteel ja 39,4% raudteel. Maanteetranspordi ettevõtted vedasid 2022. aastal 27,2 miljonit tonni kaupa (2021. aastal 28,9), mis on 1,7 miljonit tonni vähem varasema aastaga võrreldes. Riigisisestel vedudel veeti 2022. aastal 23,1 miljonit tonni, mis kahanes võrreldes 2021. aastaga 0,9 miljonit tonni, ning rahvusvahelistel vedudel 4,1 miljonit tonni kaupa, mis võrreldes 2021. aastaga samuti kahanes 0,9 miljonit tonni. Tugeva indikatsiooni transpordisektori ja ka majanduse jahtumisest annab 2023.a esimese kvartali tulemused, mille põhjal kaubaveomahud maanteetranspordis olid väiksemaid viimase 10 aasta lõikes, kui jätta arvestusest välja Covid-19 pandeemia aasta 2020. 2023. aasta esimese kvartali kaubaveomaht oli 5,5 miljonit tonni ehk 1,7 miljonit tonni väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2022. aastal registreeriti 931 üle 6-tonnise täismassiga veokit (2021. aastal 755), sealhulgas 691 sadulveokit (2021. aastal 535). Majandusaastal esmaregistreeriti Eestis uusi üle 6-tonnise täismassiga veokeid 176 võrra rohkem kui 2021. aasal. Uusi DAF veokeid registreeriti 2022. aastal 80 (2021.aastal 82, 2020. aastal 41, 2019. aastal 99) ja Knapen liikuvpõrand-haagiseid 50 (2021.aastal 48, 2020. aastal 55, 2019. aastal 43). Majandusaastal oli Truck Trading Estonia OÜ müügitulu 17,11 miljonit eurot (2021. aastal 15,61), mis on võrreldes 2021. aastaga kasvanud 9,6% võrra. Müügitulust moodustas transpordivahendite müük 69,74% (2021. aastal 68,98%), varuosade, seadmete ja materjalide müük 19,29% (2021. aastal 17,37%), hooldus- ja remonditööd 8,38% (2021. aastal 10,34%), veokite rent 1,83% (2021. aastal 2,54%), autopesula teenuste müük 0,7% (2021. aastal 0,74%). Kaupade ja teenuste müük Eesti ettevõtetele moodustas 2022. aasta müügitulust 88,61% (2021. aastal 95,52%).