TOP | Mida teha? Peamised kasvajad, millega loomaarstid Eestis kokku puutuvad
Kasvaja on rakurühm, mis kontrollimatult paljuneb ja moodustab massi. Kasvajad võivad olla kas healoomulised või pahaloomulised. Healoomuline kasvaja tavaliselt probleeme ei põhjusta, kuid ka neid tuleb regulaarselt kontrollida, et veenduda nende ohutuses. Pahaloomuline kasvaja on agressiivne, levib naaberkudedesse ja võib moodustada siirdeid, neid nimetatakse vähkkasvajateks.
Vähk on ka lemmikloomade seas üks levinumaid surmapõhjuseid. Loomaarst Tiina Toomet jagab sel teemal nõu. Loe lisa SIIT. Dr. Ingrid Hang selgitab mao-sooletrakti haiguste kohta järgmist:
Seedetraktis esineb kasvajaid suhteliselt sageli. Kassidel näeme tihti lümfoomi, mis võib olla levinud üle kogu soolestiku. Maokasvajaid esineb nii kassidel kui ka koertel, kuid nende kliiniline pilt võib olla salakaval – loom võib oksendada vaid korra nädalas ja vereproovid on normaalsed. Soolekasvajate puhul kaasneb sageli kaalulangus ja vahelduv kõhulahtisus, kuid ka siin ei pruugi sümptomid olla ilmselged. Kui maokasvajate puhul võivad vereproovid olla täiesti korras, siis soolekasvajate puhul võib tekkida aneemia ja raskematel juhtudel valgukadu.
Diagnoosimiseks on oluline teha vereproov, et hinnata looma üldseisundit ja välistada muud probleemid. Samuti võetakse roojaproov parasiitide tuvastamiseks või välistamiseks. Ultraheli, endoskoopiline uuring ja/või diagnostiline kõhuõõne avamine võivad olla vajalikud. Lõpliku diagnoosi annab koetüki laboratoorne uuring ehk biopsia.
Varajane avastamine on väga oluline – mida varem kasvaja diagnoositakse ja ravi alustatakse, seda parem on prognoos. Ravi edukus sõltub kasvaja tüübist ja metastaaside olemasolust. Varajane diagnoos ja ravi alustamine suurendavad oluliselt lemmiklooma tervenemise võimalust.
Hoolitsege oma lemmiklooma tervise eest ja pöörduge kahtluste korral viivitamatult loomaarsti poole. Varajane tegutsemine võib päästa teie lemmiku elu.
Kommentaarid (0)