Juba 1045 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 7 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 10 korda.

Tegevusaruanne 2022

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) 2021.-2025. aasta arengukava sõnastab EÜL-i visiooni ja missiooni. Visioon: Eestis on võimestatud üliõpilaskonnad, mis seisavad kõrge õppekvaliteediga, õiglaselt ligipääsetava ja üliõpilassõbraliku Eesti kõrgharidussüsteemi eest.

Missioon: Eesti Üliõpilaskondade Liit seisab üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetab üliõpilasesindusi nende töös. Nende elluviimiseks tegutses EÜL 2022. aastal oma kahel peamisel tegevussuunal: huvikaitse ja ettevõtlus. Lisaks viidi ellu EÜL-i sisene struktuurireform.

Huvikaitse peamiseks teemaks oli kõrghariduse rahastamine fokusseeritumalt tudengite sotsiaalsete garantiide süsteemile, mis tulenes 2022.

aasta kevadel üldkoosoleku poolt vastuvõetud Riigikogu valimiste platvormist. Oluliseks koostööpartneriks kujunes Riigikogu kõrghariduse toetusrühm, kellega koos korraldati Riigikogus kõrghariduse teemaline seminar, kus osalesid väga erinevad osapooled (tööandjad, rektorid, poliitikud, tudengid jm). Olulised partnerid 2022. aastal olid veel Haridus- ja Teadusministeerium, Rektorite Nõukogu, Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuur (endine Eesti Kõrg-ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur), Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit.

Rahvusvahelisel tasandil kujunesid olulisteks partneriteks Soome tudengite esindusorganisatsioonid SYL (esindab ülikoolide tudengeid) ja

SAMOK (esindab rakenduskõrgkoolide tudengeid). EÜL osales aktiivselt erinevatel rahvusvahelistel üritustel nagu näiteks Euroopa Üliõpilasliidu seminarid ja koosolekud ning Põhjamaade tudengite esindusorganisatsioonide kohtumised.

EÜL sai 2022. ja 2023. aastaks tegevustoetust Avatud Eesti Fondilt, mille peamine eesmärk on suurendada tudengite teadlikkust oma õigustest ning mis panustab tugevalt EÜL-i missiooni. 2022. aasta tegevustena viidi läbi küsimustik ja fookusgrupi intervjuud, et kaardistada hetkeolukorda tudengite teadlikkusest, loodi koolitused üliõpilasesindajatele (näiteks kõrghariduse kvaliteedi ja kommunikatsiooni teemadel) ning alustati veebilehe tarktudeng.ee loomisega, kuhu koondub tulevikus kõik tegevustoetuse raames loodu.

Struktuurireform hõlmas endast EÜL-i organite ja üldise töö efektiivsemaks muutmist, mis kulmineerus alusdokumentide (põhikiri ja töökord) muutmisega. Kogu protsessi olid kaasatud liikmed: toimus struktuurireformi avaüritus, suveülikool, mille teema 2022. aastal oli just struktuurireform, ning sügisesel üldkoosolekul võeti vastu alusdokumentide muudatused.

Kogu aasta vältel on töötanud EÜL-i volikogu (avaliku poliitika teemad ja muu huvikaitse) ning nõukogu (nõuandev kogu ettevõtluse valdkonnas), mille töökorraldus mõningal määral peale uute alusdokumentide vastuvõtmist muutus. Volikogu võttis vastu EÜL-i sisese vaimse tervise rakenduskava ning uue tunnustamise statuudi.

Sotsiaalse ettevõttena toetab ettevõtlus EÜL-i põhilist eesmärki - tudengite huvikaitset. EÜL väljastab ISIC/ITIC/IYTC õpilas-, üliõpilas-, õpetaja- ja noortekaarte ning teeb selles osas koostööd Eesti suuremate pankadega (SEB, Swedbank, LHV). 2022. aasta suurimaks saavutuseks oli oma kaardihaldussüsteemi eduid.ee töösse võtmine - läbi aasta jätkus ka selle arendus veelgi kasutajasõbralikumaks. Ettevõtluses toimub oluline koostöö rahvusvaheliselt ISIC Associationiga, EÜL osales regulaarselt selle kohtumistel ja töötubades näiteks Serbias ja Hollandis.

2023. aastal jätkab EÜL oma tegevust huvikaitse ja ettevõtluse valdkondades. Fookusesse jääb tudengite sotsiaalsete garantiide süsteem, kuivõrd toetuste osas on olnud olulisi arenguid näiteks poliitikute arusaamades. Erilise kaaluga saab olema õppelaenu muutmise teema.

Jätkuvad tegevused Avatud Eesti Fondi tegevustoetuse raames. Korraldatakse Tallinnas Euroopa Üliõpilasliidu 2023. aasta sügisene üldkoosolek, mis toob nädalaks Tallinnasse ca 100 tudengiesindajat üle Euroopa. Suure tegevusena, kus oluline roll EÜL-i volikogul, toimub avaliku poliitika seisukohtade kaasajastamine. Ettevõtluse valdkonna peamisteks eesmärkideks on uue kaardihaldussüsteemi edasine arendamine ning ESC Academy Pro (ehk Euroopa Üliõpilaspiletiga seotud) projekti tegevuste elluviimine. Lisaks võetakse fookusesse ISIC soodustusevõrgu korrastamine ning laiendamine.

Peamised finantssuhtarvud:

Aasta 2022 2021

Võlakordaja 0.44 0.06

Kapitaliseerituse tase 0.12 0

Käibekapital (eurot) -48 121 437 538

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0.79 12,18

Maksevalmiduse kordaja 0.68 11,00

Suhtarvude arvutamisel kasutatavad valemid:

Võlakordaja= kohustused/koguvara

Kapitaliseerituse kordaja= pikaajalised kohustused/(pikaajalised kohustused+omakapital)

Käibekapital= käibevarad-lühiajalised kohustused

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevarad/lühiajalised kohustused

Maksevalmiduse kordaja = raha+väärtpaberid/lühiajalised kohustused