Juba 3453 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 20 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 8 korda.

Tegevusaruanne 2022

1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Enim mõjutasid rahvaarvu rekordmadal sündimus ja

Ukraina sõjapõgenike saabumine.

2022. aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.

Laste arv Eestis oli 259 338. Absoluutses vaesuses elavate laste osatähtsus 2,7% ja suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus 15,5%.

Asendushooldusteenustel viibis 2022. aasta lõpus 2 031 kuni 17-aastast last, kellest asenduskodudes elavaid lapsi oli 735.

Keskmine brutokuupalk 2022.a. oli Eestis 1 685 eurot, mis kasvas 8,9% võrreldes 2021.a. Alampalga määraks oli 654 eurot. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, olles 1 358 eurot. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk majutuse ja toitlustuse (15,6%) ning töötleva tööstuse (13,2%) tegevusaladel. Aeglasem palgakasv oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (4,4%). SOS Lasteküla Eesti Ühingu keskmine palk oli 1 747 eurot. Keskmine palk tõusis, aga hinnatõus viis inimeste ostujõust suure osa. Töötuse määr oli 2022.a. lõpuks 5,6%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused. Elekter kallines aastavõrdluses 94,4%, gaas 123,8%, tahke kütus 73,5% ja soojusenergia 49,1%.

Eesti annetajad ja ettevõtjad on 2023. aasta toetuste/annetuste jagamise suhtes pigem ettevaatlikud.

Ühingu suurimad koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused ja Sotsiaalkindlustusamet.

Ühingu keskpika plaani eesmärgiks on olla 1 500 lapsele ja noorele kvaliteetset teenust pakkuv, juhtimiselt ja finantsiliselt iseseisev ning teisi

SOS liikmesriike toetav heategevusorganisatsioon. 2022. aastal aitas Ühing erinevate teenustega kokku 1064 last ja noort ning SOVA chat teenus pakkus otsest tuge 1019 lapsele.

2022. aasta lõpus oli SOS Lasteküla Eesti Ühingul üle Eesti 40 lasteküla pere, kellest 14 elasid lastekülades, 17 olid integreeritud kogukonda ja 9 peret kasvatasid lapsi oma kodus. Eritähelepanu nõudnud 15 last said teenust eriteenuseid pakkuvas 9-s pilootperes. Erihooldusteenust vajas 12 last ja noort, kes elasid traumapedagoogika metoodikal töötavas kodus ja puuetega laste majas. Järelhooldusel viibis 14 noort. Kõige noorem perekodu teenusel viibiv laps oli 3- kuune.

16-s omavalitsuses tegutses peretugevdusprogramm. Üha rohkem on kohalikes omavalitsuses vajadus selle ennetusteenuse järele. 2022.

aastal avasime kolm uut peretugevdusprogrammi erinevates Eestimaa valdades: Räpina, Saku ja Kose. Programmis sai abi 832 last ning 386 peret.

SOVA Chat tehti laste poolt 2101 pöördumist, millest reaalsed vestluseid oli 1019. Tehti 13 abivajava lapse teatist ja 5 hädasoleva lapse teatist.

Käivitasime ka ukraina- ja venekeelse chati. Pöördujate hulgas on 83% tüdrukuid, 11% poisse. Enim pöördus 12-aasta vanuseid lapsi.

Põletavamateks vestlusteemadeks koolikiusamine, enesetapp, ärevus, hirmud. Chat aitab kõiki Eestimaa lapsi, et ükski laps ei jääks oma muremõtetega üksi.

Nimetatud teenused jagunesid territoriaalselt 4 Lasteküla programmi vahel - Virumaa SOS Lasteküla programm, Harjumaa SOS Lasteküla programm, Lõuna-Eesti SOS Lasteküla Programm ja Raplamaa SOS Lasteküla Programm. Hooldusel oli 2022. aastal ühtekokku 229 last ja noort. Aasta lõpus oli teenustel Harjumaa programmis 74, Virumaa programmis 46, Lõuna-Eesti programmis 30 ja Raplamaa programmis 33 ning muudel teenustel 33 last ja noort.

24.02.2022 varahommikul alanud sõda Ukrainas väljendub Eestis elavate vene rahvusest perekonna liikmete erimeelusega, mis viib mitmetel juhtudel perekondade lagunemiseni ning vägivallani. Selleks annab agressorriigi meelsetele peredele julgust teadmine, et Venemaa soovib oma sõjalise võimekuse taastamist Eesti piirialadel. Selline teadmine mõjutas 2022. aastal eelkõige Virumaa programmi, kuid samuti SOS Lasteküla

Eesti Ühingu tegevust, sh teenuseid, personali ja eelarvet.

SOS lastekülade rahvusvahelise organisatsiooni poolt taotletud ja Ühingule eraldatud projektitoetus 171 tuhat eurot võimaldas Ühingul remontida kolm peremaja ja võtta vastu Ukrainast saabunud saatjata alaealisi ja pagulasperekondi ning avada peretugevdusprogrammi

Ukrainast saabunud peredele. Eesti riik tagas Ühingu programmi käivitamiseni nende perede esmavajadused. Sügisel alustatud Ukraina sõjapõgenike peretugevdusprogrammi kaudu sai 2022. aastal abi 59 inimest. Pakkusime perevanematena tööd kolmele Ukraina sõjapõgenikust naisterahvale. Kolm Ukraina peret said kodu Keila SOS Lasteküla peremajades. Uuesti käivitus 2018. aastal lõppenud Ühingu koostöös Eesti

Sotsiaalkindlustusametiga saatjata alaealistele mõeldud teenuse pakkumisel, kuid seda ainult Ukraina lastele. Seekord ka teistel alustel, sest kõikidel Eestisse saabunud lastel olid Ukrainas olemas vanemad, kes sõja olukorras pidid saatma lapsed Eestisse, aga ise jääma oma riiki kaitsma. 2022. aasta jooksul võtsime teenusele 11 Ukrainast tulnud saatjata alaealist.

Traumapedagoogika metoodikal teenust pakkuv „Vaikne Kodu“ töötas esimese täisaasta ja teenusel oli 4-6 noort. Kodu on mõeldud 14-18-aastastele ennast kahjustavalt käituvatele noortele. Neil kõigil olid erinevad traumad ning vajasid seetõttu erikohtlemist. Üks noor on