Juba 1610 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Mittetulundusühingu Assisi Franciscuse Selts tegevuse eesmärk on lemmikloomade varjupaikade pidamine ja nõustamine ning abivajavatele omanikuta loomadele veterinaarabi pakkumine.

Tegevuses juhindutakse ühingu põhikirjast, loomakaitse ja veterinaaria alasest seadusandlusest ning üldhumaansetest printsiipidest loomadesse suhtumisel.

Tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid lahendada hulkuvate ja koduta jäänud loomadega seonduvat probleemistikku – otsida neile uusi kodusid, tõsta kodanike teadlikkust kultuursest lemmikloomapidamisest, arendada hallatavat varjupaika igati kaasaegseks ja nõuetele vastavaks asutuseks.

MITTETULUNDUSÜHINGU TÖÖKORRALDUS

Mittetulundusühingu tööd korraldab kolmeliikmeline juhatus. Seltsi juhatuse üks liige on alati olnud loomaarst, kes vastutab hallatava varjupaiga veterinaarse tegevuse eest, teised kaks liiget vastutavad ühingu dokumendi-/varjupaigahalduse ja raamatupidamise korraldamise eest.

Mittetulundusühing alustas põhikirjalist majandustegevust juunis 2006, mil sõlmiti esimene ajutine tähtajaline töövõtuleping Tartu Linnavalitsusega Tartu Koduta Loomade Varjupaiga haldamiseks.

Alates 22.oktoober 2018. aastast on Tartu Linnavalitsusega sõlmitud riigihanke tulemuste baasil töövõtuleping tähtajaga kuni 31.detsember 2023.a. Tartu Koduta Loomade Varjupaiga haldamiseks.

MITTETULUNDUSÜHINGU POOLT HALLATAVA TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIGA

STATISTIKA

Peale Tartu linna teenindas Tartu Koduta Loomade Varjupaik 2022.aastal 15 kohalikku omavalitsust.

Teenindatav piirkond ulatus Võrtsjärvest Peipsi järveni ja teistpidi Setomaast Avinurmeni.

Lepingupartneritena teenindasime kõiki Tartu maakonna omavalitsusi ja väljapoole Tartu maakonda 7 piirnevat kohalikku omavalitsust – 3 Jõgeva, 1 Võru ja 3 Põlva maakonnast ning 1 osavald Valga maakonnast.

Teenust kohalikele omavalitsustele oleme seni üritanud pakkuda põhimõttel, et teenindatava omavalitsuse kaugus varjupaigast ei ületaks märkimisväärselt 60 kilomeetrit – sellega oleme püüdnud anda parema võimaluse hulkuma pääsenud lemmikutele oma koju tagasi saada. Paraku tõi haldusreform kaasa kohalike omavalitsuste haldusalade suurenemisega ning seetõttu suurenesid kilometraažid. Muidugi võib seoses olukorra paranemisega lemmikloomade pidamiskultuuris väheneda üleüldine abivajavate loomade arv ning kindlasti on omavalitsusi, kus ei ole mõistlik pidada ülal lemmikloomade varjupaika, seonduvalt kõrgete püsikuludega (millest enamuse moodustavad personalikulud, kuna elusolenditega on vajalik tegeleda aastaringselt ning puhkepäevadeta).

01.jaanuarist kuni 31.detsembrini 2022.a. saabus Tartu Koduta Loomade Varjupaika kokku 1413 looma, mis on 45 looma vähem, kui 2021. aastal. Sealhulgas oli 272 koera ja 1133 kassi. Vähemaks jäi nii kasse, kui koeri (15 kassi ja 29 koera vähem, kui 2021.aastal). Jätkuvalt omab positiivset mõju koerte kiipimise nõue

Tartu linnas – endiselt on raskuskese saabunud ja varjupaika sisse jäävate loomade osas maakondadest saabuvate loomade suunas, kusjuures Tartu linnast saabuvad koerad lähevad enamuses oma kodudesse tagasi, vähendades seeläbi hulkuvatest loomadest tingitud kulutusi linnavalitsusele. 2021.aastal vähenes tõesti pisut ka kasside arv Tartu linnast (-6), kuid kasside kiipimise kohustuse tegelik mõju hakkab kindlasti tunda andma alles paari aastaga.