Juba 318 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 16 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

2022. aasta oli keeletoimetajate liidu juubeliaasta. Valmisid uus arengukava ja maailma esimene eesti keeletoimetamise õpik, sügisel aga peeti pidulikku sünnipäevakonverentsi. Kümne aasta jooksul on liit muutunud ühiskonnas nähtavamaks, mis on olnud ka üks liidu asutamise põhjusi.

Üritused ja kampaaniad

Märtsis lõppesid Vikipeedia viiendad keeletoimetamistalgud. Talgute võitja oli Mariin Pantelejev, teise koha sai Kaja Randam, kolmanda koha Eve Sooneste ning kommunikatsioonibüroo Past ja

Partnerid tunnustusmüksu sai Sirje Tomiste. Parim uus tulija oli Inga Ritso. Žüriisse kuulusid liidust

Ann Siiman, Riina Reinsalu, Mirel Püss ja Helin Kask.

Aprillis toimus EKI infoseminar keeletoimetajate liiduga. Kõneldi Sõnaveebist, kirjakeelest ja EKI teatmikust. Esinesid Margit Langemets, Peeter Päll, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiina Leemets.

Osalejaid oli saja ringis.

Mais toimus liidu üldkoosolek ja 20. toimetajaseminar. Reili Argus ja Katrin Kern esitlesid keeletoimetajate õpikut, Ann Siiman andis kätte Vikipeedia auhinnad, seejärel rääkis Merily Šmidt muutuste jälitajast ja Google’i dokumendi redigeerimisest. Tema järel kõneles Reili Argus Wordi tabelite vormistamisest. Seminar lõppes keeletoimetaja töö tehnilist poolt käsitleva vestlusringiga, mida juhtis Riina Reinsalu.

Juunis toimus veebiarutelu EKI leksikograafi Margit Langemetsaga. Zoomis oli taas üle 120 inimese.

Oktoobris-novembris toimus kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“, kus sai osaleda 13 keeletoimetajat ja asutust.

Oktoobris tähistas liit oma 10. sünnipäeva konverentsiga „Keeletoimetaja sõbrad“. Kohal oli sadakond inimest, sõna võtsid Sirli Zupping, Sirje Maasikamäe, Lydia Risberg, Ülle Madise, Mika

Keränen, Kristiina Ehin, Tiit Hennoste, Raili Kadak ja Asko Künnap. Pärast ettekandeid toimus pidulik vastuvõtt.

Detsembris algasid kuuendad keeletoimetamistalgud, mis kestsid 14. märtsini 2023.

Kutseeksam 10. augustil korraldas liit kutseeksami infotunni ja 22. augustil toimunud kutseeksami sooritas neli keeletoimetajat

Aastaraamat

Ilmus liidu viies aastaraamat. Peatoimetaja oli Merily Šmidt, kolleegiumis olid Helin Kask, Helika

Mäekivi, Airi Männik, Rita Niineste ja Ann Siiman, keeletoimetaja-korrektor oli Piret Joalaid ja kujundaja Krista Saare.

Kajastus

Jätkus 2020. aasta sügisest alanud elav arutelu keelekorraldusteemadel, milles osalesid ka liidu liikmed. Liidu üheksalt liikmelt ilmusid artiklid Postimehes, ERR-is, Keeles ja Kirjanduses, Sirbis,

Müürilehes. Käidi esinemas „Aktuaalses Kaameras“, Vikerraadios, saadetes „Keelesaade“, „Kultuuristuudio“ ja mitmesugustel keeleüritustel.

Muu tegevus - Liidul valmis uus koduleht, mille korraldustööd juhtis Airi Männik.

- Keeleteo auhinna kandidaadiks esitati Päevakera blogi. Auhinna sai muu hulgas Ann Siiman

Vikipeedia keeletoimetamistalgute eest ja Vikipeedia vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss.

- Liit toetas Emakeeleõpetajate Seltsi nende võitluses põhikooli eesti keele eksami 50% lävendi säilitamise pärast.

- Liidu juhatus avaldas Riina Reinsalu palvel arvamust Tartu Ülikooli keeletoimetamise mikrokraadiprogammi kohta, pidades seda tarvilikuks, rõõmustavaks ja ammu oodatud võimaluseks, mille abil keeleteadmisi omandada ja süvendada.

- Trükist ilmus kõrgkooliõpik „Keeletoimetamine“ koos harjutustikuga, mille idee sündis juba keeletoimetajate liidu asutamisel. Õpiku autorid on Reili Argus, Katrin Kern ja Helika Mäekivi.