Juba 4234 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 230 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Üldine majanduse olukord Eestis

Hoogsa hinnatõusu mõju majanduskasvule jõuadis 2022. aastal tugevamalt kohale. Vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud viisid tarbimismahu languseni ja löögi alla sattus ka ettevõtete kasumlikkus. 2022. aastal langes majanduse maht 0,5%, kuid Eesti Panga prognooside kohaselt järgmisel aastal kasvab majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4%. Aastatel 2024–2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni, kuid sõja tõttu on nii hinna- kui ka majanduskasvu väljavaade tavapärasest ebakindlam.

Inflatsioon taandub visalt. Püsivalt kõrged energiahinnad ja tootmiseks vajalike kaupade ning teenuste kallinemine pole veel täies ulatuses lõpptarbijateni edasi kandunud, mistõttu hinnatõus küll raugeb, kuid aegamisi. Vaatamata toidutoorme hinnalangusele maailmaturul suureneb lähiajal toidukaupade osakaal üldises hinnatõusus, kuna energiakriisist rohkem mõjutatud toidutootmine alles läbib Euroopas hinnatippu.

Aastane hinnatõus 17,6%, taandub järgmisel aastal alla 10% ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3% vahele.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2022. aastal kokku 10,5 miljardit eurot ja suurenes võrreldes 2021. aastaga püsihindades 2%. Enim ehk 12% suurenes müügitulu moorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, tööstuskaupade kauplustes oli kasv 3%, toidukauplustes müügitulu vähenes.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eluasemega seotud hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kaks viiendikku. Elekter kallines aasta võrdluses 94,4%, gaas 123,8%, tahke kütus 73,5% ja soojusenergia 49,1%. Toit ja mittelakohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim ehk 53,6% jahu ja tangained, suhkur (50,9%), õlid (49,5%) ja munad (45%). Bensiin oli 30% ja diislikütus 45,9% kallimad.

2022. aastal oli keskmise palga muutus 8,7%. Majanduse jahenemine suurendab tööpuudust. Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ning 2023. aastal hõive väheneb. Tööpuudus tipneb umbes 9% juures 2024. aastal ning osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal 8–9% lähedusse ning sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9% kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks.

Harju Tarbijate Ühistu põhitegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.

Ühistul ei ole pikaajalisi pangalaene, klientide ja tarnijatega arveldatakse eurodes. Seetõttu ei ole majandusaastal ega aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside ja intressimäärade muutumisega kaasnevaid riske.

Majandustulemused 2022. aasta müügitulu oli 142 298 758 eurot ja kasv võrreldes 2021. aastaga oli 7,9%. Müügitulust moodustas kaupade jaemüük 98,0%, kinnisvara üürileandmine 0,5% ja kaubandusega seotud teenuste müük 1,5%. Seejuures kasvas kaupade müük võrreldes eelmise aastaga 7,9%, kinnisvara üürileandmine kasvas 6,8% ja kaubandusega seotud teenuste müük kasvas 9,2%.

Harju Tarbijate Ühistu kauplustes tehti 2022. aastal 10,1 miljonit ostu (2021. aastal 9,9 miljonit ostu).

Harju Tarbijate Ühistu peamised finantsnäitajad 2022-2021

Finantsnäitajad (eurodes)

Perioodi kohta 2022 2021

Müügitulu 142 298 758 131 859 664

Ärikasum (EBIT) 4 110 559 6 565 701

Puhaskasum 2 753 332 12 758 238

Perioodi lõpu seisuga 31.12.2022 31.12.2021

Käibevarad 16 959 727 18 267 172

Põhivarad 37 454 546 36 585 611

Varad kokku 54 414 273 54 852 783