Juba 37 453 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 220 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2022

Üldinfo

Aktsiaselts OG Elektra alustas tegevust 1992. aastal kahe kauplusega. Aruande kinnitamise ajaks on ettevõttel oma 3 000 m² suurune külmhoone, 14 340 m² suurune logistikakeskus koos jahelaoga, 73 toidu- ja esmatarbekaupade kauplust ning lisaks 2 tööstuskaupade kauplust.

Ettevõtte juhtimis- ja logistikakeskus asub Lääne-Virumaal Tobia külas, mis oma geograafilise asukoha poolest sobib hästi keti kaupluste juhtimiseks ja varustamiseks. Keti 75 kauplust on hetkel esindatud 11 maakonnas, sh Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Harjumaa, Jõgevamaa,

Järvamaa, Raplamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Põlvamaa.

Äritegevuse ülevaade

Aktsiaseltsi OG Elektra põhitegevusalaks 2022. aastal oli jaekaubandus - EMTAK kood 47111. Lisaks tegeleti ka äriruumide üürimisega - EMTAK kood 68201 ning ettevõtte omab kruusa ja liiva pealmaakaevandamise luba - EMTAK kood 08121.

2022. aastal oli Aktsiaseltsi OG Elektra müügitulu 207 650 574 eurot (2021.a 183 066 909 eurot), mis on 13,4% rohkem kui 2021. aastal.

Ettevõte teenis puhaskasumit 12 684 938 eurot (2021.a oli 11 355 807eurot).

2022. aastal investeeriti põhivarasse kokku 9,08 miljonit eurot (2021 10,7 milj eurot).

2022. aastal samuti, nagu eelnevatel majandusaastatel jätkati alustatud projektidega ning võeti töösse uusi kaupluseketi laiendamiseks sobilikke projekte.

Ettevõtte üpris väärikast east tulenevalt on paralleelselt uute kaupluste soetamise ja/või ehitamisega vaja ka keti olemasolevaid kauplusi ning ka keskuse tööruume uuendada, parendada ja laiendada, et töötajatel oleksid kaasaaegsed töötingimused ning kauplustes oleks võimalik pakkuda laiemas sortimendis ostjate poolt nõutavaid kaupu ja teenuseid.

2022. aastal teostati parendus- ja laiendustöid kahes kaupluses:  1999. aastal Lääne-Virumaal Haljalas letimüügiga kauplusena alustanud ja 2003. aastal iseteenindavaks kaupluseks ümber ehitatud kaupluses „Gea“ laiendati aruandeaastal müügipinda kasutuseta seisnud fuajeepinna arvelt. Müügipinna laienemine andis võimaluse kaupade väljapanekute paremaks lahenduseks, sh alkoholiseadusest tuleneva vanusepiiranguga toodete müügiala eraldamiseks. Lisaks müügipinna laiendamisele ehitati juurde ruumid apteegiteenuse pakkumiseks, millega lahendati piirkonna elanike ravimite kättesaadavuse probleem.

 Teine kauplus, mille avamise kuupäev on samuti eelmises sajandis, sai aruandeaastal kaks korda suurema müügipinna ja uue inventari. Lääne-Virumaal Vinnis asuva kaupluse „Eve“ hoone nõukogude aegne funktsioon oli sovhoosi klubi- ja kinohoone, mille fuajeesse kauplus seni ära mahtus. Kaupluse ruumide laiendamise vajaduseni viis pidevalt suurenev kaupade sortiment. Müügisaal sai ruumi juurde seni kergseina taga tühjana seisnud kinosaali arvelt. Endistesse kino abiruumidesse ehitati personalile uus