Juba 28 316 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 64 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,1 punktiga ja kommenteeritud 59 korda.

Tegevusaruanne 2022

Viking Security AS on Eesti turvateenuste sektoris tuntud nimi, mis on oma tegevust alustanud juba 1993. aastal. Sellest ajast alates on ettevõte pühendunud turvateenuste osutamisele, pakkudes laia valikut teenuseid alates mehitatud valveteenustest kuni turvatehnika projekteerimise, paigalduse ja hoolduseni. Ettevõtte meeskond koosneb 493 professionaalsest töötajast, mis on seisuga 31.12.2022. Sama suur oli meeskond ka aasta varem, 31.12.2021. Viking Security AS on uhke liige Eesti Turvaettevõtete Liidus.2022. aasta oli ettevõttele majanduslikult väljakutseid pakkuv. Tööjõukulud tõusid märkimisväärselt, ligi 1400 tuhande euro võrra, mis on aastane kasv 15%. Lisaks mõjutas ettevõtte kulusid energiakulude kiire kasv, mis tõstis kulusid ligi 100 tuhande euro võrra. Kuid hoolimata nendest raskustest suutis Viking Security AS edukalt kohaneda ja parandas oma tulemusi võrreldes eelmise aastaga.

Ettevõtte käive kasvas 10% ja suurenes kõigis valdkondades, välja arvatud turvatehnikaprojektide ehitus. Kasumlikkus jätkas paranemist ja ettevõte jõudis puhaskasumisse, EBITDA kasvas 26%.

Eesti Turvaettevõtete Liidu parimate valimisel tunnustati Viking Security turvatöötajat Joosep Aiat parima turvatöötaja tiitliga ja piirkonnajuht Aleksandr Kuznetsovi teeneteristiga panuse eest Eesti turvavaldkonda.

Viking Security AS tegevusega võivad kaasneda mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad likviidsusrisk, krediidirisk ja tururisk (sh valuutakursi risk ja intressimäärarisk). Finantsriskide juhtimine on ettevõtte juhatuse pädevuses ja sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja maandamismeetmete tõhususe kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Finantsriskide juhtimisel juhindub ettevõte sisemiselt kehtestatud riskijuhtimise strateegiast. Järelvalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle teostab ettevõtja nõukogu.

Ettevõtte emaettevõtte Tallinna Kaubamaja Grupp ASi ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto tagab likviidsuse ehk ettevõtte tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Majandusaasta lõpu seisuga ettevõttel vabu rahalisi vahendeid ei olnud (2021: 0 tuhat eurot). Käibekapital oli 31. detsember 2022 seisuga negatiivne 853 tuhat eurot (2021: negatiivne 845 tuhat eurot). Ettevõttel on lühiajaliste kohustuste katteallikana jätkuvalt tugev igapäevane äritegevuse rahavoog. Juhtkonna hinnangul ei ole ettevõttel likviidsusprobleemi.

Krediidirisk on risk, et ettevõttel tekib rahaline kaotus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole poolt, kuna viimane ei suuda oma kohustusi täita. Ettevõte on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest) ning investeerimistegevusest, sh deposiitidest pankades ja finantsasutustes. Seisuga 31. detsember 2022 väljendab maksimaalset krediidiriski nõuete summa suuruses 2 909 tuhat eurot (2021: 2 053 tuhat eurot).

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud ettevõttel olulisi euroga mitteseotud valuutades fikseeritud finantsvarasid ja –kohustusi.

Intressiriskina käsitletakse sellist riski, kus intressimäära tõustes võib kohustustelt tasutavate intressikulude suurenemine märkimisväärselt mõjutada ettevõtte tegevuse tulemuslikkust. Ettevõtte intressirisk tuleneb peamiselt pikaajalistest EURIBORiga seotud ujuva intressimääraga laenukohustustest. 6 kuu EURIBOR kerkis aruandeaasta lõpuks tasemele 2,693%. Majandusanalüütikute hinnangul võib EURIBOR jõuda 2023. aastal 3,3% tasemele. Juhul, kui ujuva intressimääraga finantskohustuste intressimäärad oleksid 31.12.2022 seisuga olnud 1 protsendipunkti võrra kõrgemad, oleks see suurendanud ettevõtte finantskulu 7 tuhande euro võrra.