Juba 222 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Tegevusaruanne KKI 2022.

Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut 2022. majandusaasta kulges edukalt. Instituudi tegevus jätkus tänu EV kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri

Keskuse toetusprogrammi "Kihnu kultuuriruum “ arendustegevuse toetusele ja projektitoetustele. Arendustegevuse toetus Rahvakultuuri

Keskusest oli 2022 aastal 23000 eurot, kihnukeelsete uudiste tööd toetasid Rahvakultuuri Keskus 1700 euroga, projekti „Manõja inimesed lõuendile” 825 euroga ja projekti „Kihnukeelne looduslooõpik trükkimine” 1799 euroga. Projekti "Manõja inimesed lõuendile" toetas Pärnu

Linnavalitsus 600 euroga ja Eesti Kultuurkapitali 200 euroga. Eesti Kultuurkapital toetas "Kihnlasõ loodusraamatu" ilmumist 1500 euroga.

Kihnu Vallavalitsus toetas kihnu käsitöö müük Pärnus Rüütli 40a „Kihnu Kutsub” 1300 eurgoga. Kõikide nimetatud taotluste aruanded on kinnitatud japrojektid edukalt lõpetatud.

Sihtasutuse põhitegevuseks oli kihnu keele ja kultuuri ning saarelise elukeskkonna säilitamine. Sihtasutuse tegevuskohtadeks olid Pärnu linn,

Kihnu saar ja Manija saar.

Jätkus koostöö Tartu Ülikooli eesti- ja üldkeeleteaduste instituudiga ja Eesti Keele Instituudiga. EKI ja TÜ esindajad osalesid 2022 Kihnu

Kielekoja koosolekutel, kus olid teemaks kihnukeelsete väljendite kogumine ja kihnukeelse looduslooõpiku koostamine. 2022 aasta lõpus ilmus trükist "Kihnlasõ loodusraamat". Kihnu Kooli õpilased kaasati loodusteemaliste pärimuste kogumisele ja nende teksid ilmusid "Kihnlasõ loodusloos" .

UNESCO maailmanimekirja kantud Kihnu Kultuuriruumi kuulub Kihnu saar koos teda ümbritseva saarestikuga ning saarestiku loodushoiule tähelepanu juhtimiseks levitasime 2022 a esimeses pooles kihnukeelset kalendrit Sorgo 2022, Sorgu saare linnustiku liigirikkuse väheneb ja kaitsealuse tuletorni on hävimisohus ning vajavad suuremat tähelepanu kohalike omavalitsiste poolt.

2022 aastal tegevuskava sai täidetud, edasi lükkus vaid Manõja Muuseumiaida valgustuse uuendamise ( Pärnu Lahe Partnerluskogu LEADER projektitaotlus rahuldati 2850 euro ulatuses ja tegevus algab 2023 aastal).

Koostöö laabus kõikide partneritega ja maesemua kihnlased lõid vabatahtlikena kaasa Kihnu Jõulubul, Mardilaadal, ERM-i jõululaadal ja poe "Kihnu Kutsub" töö korraldamisel. Kuna mitmed tegevused olid just müügisuunaga (käsitöö ja kihnu toitude müük), siis täienes sihtasutuse tulubaas mõõdukalt rahaliste vahenditega. Kihnu Lehes avaldati kihnukeelseid artikleid. Algatasime saarevahi töökoha loomise Sorku ja pidasime sellealased läbirääkimisi Pärnu LV-ga.

Kihnukeelsete uudiste kuulajate ring Vikerraadios oli ca 100 000 kuulajat. Mandrikihnlaste üläljõstmisõl Pärnus osales igakuiselt ca 10-15 maesõmua kihnlast. Kihnu Kilekoja 12 liiget kogusid sõnavara ja toimetasid "Kihnlasõ loodusraamatu" tekste ca 50 lk ulatuses (raamatu kogumaht 96 lk). Koduloouurija Theodor Saare päeval Saarõ

Päe oli 30 osalejat . Manija Muuseumiaita külastas aastas ca 1100 külastajat. Kogukonnapeal "Manõja Päe" koos Kihnu Virve ansambliga osales ca 100 Manõjaga seotud inimest. Projekt "Manõja inimesed lõuendile" lisas a Manõja elanike portreede galeriisse 7 uut portreed. Kihnu käsitöö kauplust Pärnus "Kihnu Kutsub" külastas kahe ja poole suvekuu jooksul 5000 inimest. Kihnu keelt ja rahvariideid tutvustavas vestlusringis TÜ Pärnu kolledžis osales ca 120 turismieriala tudengit. Mardilaadal Saku Suurhallis ja Eesti Rahva

Muuseumi jõululaadal kokku külastas Kihnu väljapanekut ca 2000 inimest. Kihnu Jõulubul Pärnu Uue Kunsti

Muuseumis käis neljal päeval ca 400 inimest, töötubades õppis käsitööd 10 osalejat. Trükist ilmus kihnukeelne "Kihnlasõ loodusraamat", raamatu tiraaž 200 tk.

Instituudi töö tagati 0.6 eesti keskmise palgaga, mis jaotub kolme osalise tööajaga töötaja vahel: 1) juhataja koormusega 0,5 normatiivsest tööajast, 2) Manija saarekeskuse perenaine 0,4 normatiivsest tööajast, 3) raamatupidaja 0,2 normatiivsest tööajast.