Juba 256 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut 2023. majandusaasta kulges edukalt. Instituudi tegevus jätkus tänu EV Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri

Keskuse toetusprogrammi "Kihnu kultuuriruum “ arendustegevuse toetusele ja projektitoetustele. Arendustegevuse toetus Rahvakultuuri

Keskusest oli 2023 aastal 25000 eurot, kihnukeelsete uudiste tööd toetasid Rahvakultuuri Keskus 1800 euroga, projekti „Kihnukeelse kalendri 2024” ilmumist 2356 euroga. Eesti Kultuurkapital toetas "Kihnlasõ loodusraamatu" ilmumist 1500 euroga.

Kõikide nimetatud taotluste aruanded on kinnitatud ja projektid edukalt lõpetatud. Sihtasutuse põhitegevuseks oli kihnu keele ja kultuuri ning saarelise elukeskkonna säilitamine. Sihtasutuse tegevuskohtadeks olid Pärnu linn, Kihnu saar ja Manija saar. Tegevuskava 2023 sai täidetud , planeeritud tegevused said teoks. Manija Muuseumiaida valgustuslahenduse LEADER paigaldustööd on lõpetutud, aruandlus jääb 2024 aastasse.

Kihnukeelsed uudised olid eetris kõikidel kalendrikuudel. Plaanipäraselt toimusid ka maesõmua kihnlaste üläljõstmised ning Kihnu Kielekoja töö.

Suvekuudeks mõeldud sesoonse käsitööpoe "Kihnu Kutsub " Pärnus avamine jäi ära, kuna Kihnu vallal polnud sel aastal ettevõtlustoetuste vooru, kust kauplusele toetust küsida. 2023 aastal olid sihtastuse kihnukeelsed trükised olid müügil Kihnu Muuseumis, Kihnu poes, Pärnus Uue

Kunsti Muuseumis, rahvakultuuriga seotud laatadel, Apollo e-poes ja lõulukuul toimunud Kihnu Jõulupuul Pärnus. Kihnlaste käsitööd on sihtasutuse vahendusel müügil ka Eesti Rahva Muuseumis. Planeeritud kihnukeelsed trükised ilmusid, teoks said ka traditsioonilised üritused "Saarõ Päe" ning "Manõja Päe" Manõjal. Igakuiselt toimusid ka kihnu kultuuri tutvustavad vestlusringid TÜ Pärnu Kolledži üliõpilastele ning külalistele. Augustikuus korraldasime Kihnu Kilekoja liikmetele kohtumise Mulgi kultuuri Instituudi keeleõpetaja Kristi Ilvesega , kes kogemusi mulgi keele õppest.

Tegevuskava väliselt lisandus augustis mõttekoda koos keskkonnaministriga Kihnu rahvamajas, teemaks Kihnu loodushoiu kava koostamine rahvaalgatuse korras ja kava saatmine Riigikogule. Kihnu Kultuuri Instituudi tegevus arenes suurema teaduspõhisuse suunas- kihnukeelse looduslooõpiku koostamisse kaasati loodusteadlasi mitmest valdkonnast (Rein Einasto, Marju Tamm, Toomas Kukk, Mart Jüssi, Urmas Tartes,

Peeter Ernits, Riho Kinks, Tarvo Valker, Tarmo Pikner, Timo Arula, Mati Kose, Meelis Rohtla). Kielekoja töös lõid kaasa Karl Pajusalu ja Jüri

Viikberg. Koostöös on jäädvustatud Kihnu pärimuskultuuri ja arendatud Kihnu keelt ja keeleõpet.

Kielekojas on kuulati, arutatud, avaldatud arvamust kihnukeelsete trükiste, raadiosaadete ja igapäevase keelekasutuse kohta ning tehtud keelelisi parandusettepanekuid.

Regulaarsed ja humoorikad kihnukeelsed raadiosaated aitasid reklaamida Kihnu saarestikku kui kultuuriturismi sihtkohta. Trüki- ja ühismeedias kasutatakse teadetes ja artiklites enamasti kihnu keelt.

Instituudi töö tagati 0,60 eesti keskmise palgaga, mis jaotub kolme osalise tööajaga töötaja vahel: 1) juhataja koormusega 0,6 normatiivsest tööajast, 2) Manija saarekeskuse perenaine 0,3 normatiivsest tööajast, 3) raamatupidaja 0,2 normatiivsest tööajast.