Juba 7744 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 284 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 189 korda.

Tegevusaruanne 2025

AS Kapitel koos tütar- ja sidusettevõtetega tegeleb ärikinnisvaraportfelli juhtimise ning uute projektide arendamisega. Kontsern omab varasid Eesti, Läti, Leedu ja Tšehhi pealinnades ning Hollandis Haagis.

AS Kapitel kontserni kinnisvaraportfelli (sh sidusettevõtted) kuulus 2025. aasta lõpu seisuga 17 ärihoonet üüritava kogupinnaga 351 000 m2, sh: - seitse büroohoonet üüripinnaga kokku Arteri Kvartal, Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses,

Elemental Business Centre Riias, I. P. Pavlova 5 Prahas ning uue objektina Monarch Tower Hollandis Haagis; - kolm hotelli Tallinnas üüripinnaga 32 000 m2 ning kokku 640 toaga: Nordic Hotel Forum, Tallink City Hotel ja BOB W

Kesklinn; - neli kaubanduskeskust üüripinnaga kokku ca 135 000 m2: Viru Keskus Tallinnas, Spice ja Spice Home (uue nimega

Spice Life) Riias ning Panorama Vilniuses; - kaks logistikakeskust Tallinna lähedal Jüris üüripinnaga kokku 59 000 m2; - tootmishoone Saue vallas Laagris üüripinnaga 13 700 m2.

Kontsernis on üldjuhul iga kinnisvaraprojekti jaoks loodud eraldi ettevõte, millest tulenevalt kuulub AS Kapitel kontserni aruandeperioodi lõpu seisuga lisaks emaettevõttele AS Kapitel veel 33 tütarettevõtet ja kaks sidusettevõtet. Grupi emaettevõttes ja tütarettevõtetes töötas 2025. aasta lõpu seisuga kokku 49 inimest.

Kokkuvõte kontserni 2025. aasta majandustulemustest

Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügikäive oli 87,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 20% võrra. Kontserni üüritulud kasvasid aastaga 21% võrra ja ulatusid 63,5 miljoni euroni. Kontserni üüritulude kiire kasvu põhjusteks oli Arteri kvartali ning

Elemental Business Centre büroohoonete arendusfaasi lõppemine, samuti Haagis ostetud Monarch Tower büroohoone üüritulude kajastumine alates 2025. aasta augustist.

2025. aastal ulatusid kontserni investeeringud kokku 87 miljoni euroni (2024: 196 miljonit eurot). Lõviosa 2025. aastal tehtud investeeringutest olid seotud Monarch Tower büroohoone ostuga Haagis ning suuremahulise Arteri kvartali arendusprojekti ehituse valmimisega.

Alates 2024. aastast kajastatakse raamatupidamisaruannetes kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses. 2025. aasta ärikasum oli 53,5 miljonit eurot, vähenedes aastaga 40% võrra. Vähenemise peamiseks põhjuseks oli kinnisvarainvesteeringute väärtuse kasvu stabiliseerumine võrreldes 2024. aastaga. Kontserni intressikulud vähenesid aastaga 11% võrra ja moodustasid 17,6 miljonit eurot vaatamata faktile, et kogu laenukoormus kasvas aastaga 15% võrra 594 miljoni euroni.

Ettevõtte netotulem ulatus 2025. aastal 23,0 miljoni euroni. Aasta varem ehk 2024. aasta puhaskasum oli 50,0 miljonit eurot peamiselt kontserni kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud tulu tõttu.

Ärikinnisvaraturu arengud Balti riikide pealinnades 2025. aastal ja väljavaated 2026. aastaks

Siin ja edaspidi esitatud andmed pärinevad Eesti Panga, Swedbanki, Statistikaameti ja Colliers Internationali poolt avaldatud ülevaadetest1.

Eesti majandus 2025. aastal

Pärast mitut järjestikust nõrka aastat algas Eesti majanduses 2025. aastal aeglane taastumine. Statistikaameti andmetel kasvas

Eesti SKP 2025. aastal 0,6% võrra, kusjuures majanduskasv oli kvartalite lõikes kõikuv ning tugines eelkõige avaliku sektori tarbimisele ja investeeringutele, mitte erasektori laiapõhjalisele elavnemisele.

Eesti Pank ja Swedbank toovad välja, et kuigi majanduslanguse põhi jäi 2024. aastasse, piiras 2025. aastal kasvu endiselt kõrge hinnatase, maksutõusud ja geopoliitiline ebakindlus. Eratarbimine püsis aasta jooksul pigem tagasihoidlik, kuna leibkondade ostujõudu vähendasid nii tulumaksu ja käibemaksu tõus kui ka kõrge inflatsioon. 2025. aastal kiirenes tarbijahindade kasv uuesti ja selle peamisteks veduriteks olid maksutõusud (tulumaks 20%->22%, käibemaks 22%->24%, sõidukimaksud), toiduainete ja teenuste hinnatõus ning jätkuv kiire palgakasv teenindussektoris. Eesti Panga hinnangul tulenes ligikaudu kolmandik 2025. aasta inflatsioonist otseselt maksumeetmetest, ülejäänu aga struktuursest hinnasurvest ja sisendkulude kallinemisest.

Tööturg jäi 2025. aastal üldjoontes stabiilseks ja töötuse määr püsis 6,5–7,5% vahemikus. Hõive ei kasvanud märkimisväärselt, kuna ettevõtetel oli majanduslangusest alles sisemine tööjõureserv. Nominaalpalgad kasvasid jätkuvalt, kuid reaalpalk suurenes vaid piiratud määral, kuna inflatsioon võttis ära suure osa palgakasvust.

https://www.stat.ee https://www.colliers.com/et-ee/research/tallinn/marketoverview26 https://www.eestipank.ee https://www.swedbank-research.com/