Juba 520 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,1 punktiga ja kommenteeritud 21 korda.

Tegevusaruanne 2023

Liven Kodu 16 OÜ

Liven Kodu 16 OÜ on Liven AS 100% tütarettevõte, mille põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Ettevõte asutati 2019. aastal mil soetati ka kinnistud Iseära projekti elluviimiseks Harjumaal, Harkujärve külas. Arenduse raames valmib etapiviisiliselt 39 ridamaja ja 13 kortermaja: kokku 384 kodu, 4 äripinda ning nelja rühmaline lastehoid.

Esimese etapi ridamajade ehitus algas 2022. aasta jaanuaris ning nende valmimine ja 48 kodu üleandmine koduostjatele toimus 2023. aastal. Samal aastal algas ka II etapi esimese viie ridamaja ja 30 kodu ehitus. Järgnevatel aastatel jätkame järgmiste etappide ehitusega. 2024. aasta kevadel algas II etapis kolme kortermaja ja 36 kodu ehitus ning aasta jooksul on planeeritud alustada ka II etapi järgmise viie ridaelamu ehitusega.

Kinnisvaraarenduse ettevõtetel on äritegevusega kaasnevate olulisetest keskkonnamõjude vähendamiseks võimalik panustada otseselt eelkõige läbi energiatõhusate ning keskkonnasõbralike hoonete arendamise. Liven Kodu 16 OÜ arendab A-energiaklassi hooneid.

Peamised suhtarvud 2023 2022

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustised 7,0 4,4

Kiirmaksevõime kordaja (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised 0,33 0,07

Intressikandvate võlakohustiste osakaal laenukohustised / kohustised ja omakapital kokku 76% 82%

Ettevõtte juhatus koosnes 31.12.2023 seisuga 3 liikmest, kellele tasu ei makstud (31.12.2022: 3). Ettevõttel ei ole töötajaid ning seetõttu puudusid nii 2023. kui ka 2022. aastal ka palgakulud. Arendusprojekti juhtimiseks on sõlmitud projekti- juhtimisleping Liven AS-iga. Ettevõtte omakapital oli 31.12.2023 seisuga 16 260 eurot (31.12.2022: -479 749 eurot).

Kinnisvaraturgu enim mõjutanud väliskeskkonna tegurid 2023. aasta pakkus Eesti kinnisvaraturule jätkuvalt väljakutseid ning peamised märksõnad olid inflatsioon, intressimäärade kiire kasv ja madal tarbijakindlus.

Ehitushindade osas oli erinevatel komponentidel aasta jooksul erisuunalisi arenguid, kuid kokkuvõttes kasvasid ehitushinnad Statistikaameti andmetel 2023. aastal 6,1%, jäädes alla tarbijahindade 9,2% suurusele kasvule aasta jooksul. Keskmised brutopalgad kasvasid aasta jooksul 11,3% ehk palga ostujõud aasta jooksul taas kasvas. Sisuliselt püsisid hinnad kuises võrdluses muutumatuna alates 2023. aasta aprillist. Hinnad tõusid küll 2024. jaanuaris maksumuudatuste toel võrreldes detsembriga 1,4%, kuid viimaste hindade püsimise korral on vähemalt Eestis aastane inflatsioon 2024. aasta aprilliks sisuliselt peatunud.

Alates 2022. aasta kevadest tõusma hakanud kuue kuu euribori määr (euribor) saavutas viimase 15 aasta tipu oktoobri keskpaigas, jõudes üle 4,1%. Positiivse arenguna langes euribor aasta lõpuks 3,9% tasemele (2022 lõpp: 2,7%). Tõusu vedasid Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõstmised. Kohalike pankade alates kevadest tehtud kodulaenude kampaaniad, mis olid suunatud eelkõige kõrge energiaefektiivsusega kodude soetamiseks, aitasid kaasa intressimäära tõusu hirmu kontrolli alla saamisele ning toetasid eelkõige nõudlust uusarenduste järele. Hoolimata nii inflatsiooni kui kinnisvara hindade kasvu ületavast keskmise brutopalga kasvust 2023. aastal vähenes kinnisvara kättesaadavus tulenevalt intressimäärade kasvust.

Tarbijate kindlustunne püsis kogu aasta ühtlaselt väga madal. Jätkuvalt peeti tulevikku soodsamaks ajaks püsikaupade ostuks, mistõttu lükati ka kinnisvara ostuotsuste tegemist jätkuvalt edasi ja oldi ootel. Viimast on alates 2022. aasta sügisest ja kogu 2023. aasta toetanud ka deflatsiooniline ootus, mida on tugevalt mõjutanud meediakajastuse tonaalsus.

Aasta alguses mõjutas kindlustunnet kõige rohkem kõrge inflatsioon ja intressimäärade kasv, aasta teises pooles üldine ebakindlus majanduses ja sellest tulenevad tööjõuturu väljavaated. Tööhõive olukord küll nõrgenes aasta jooksul, sealhulgas ka kitsamalt tehnoloogiasektoris, aga viimase statistika kohaselt ei ole muutused olnud üleliia ulatuslikud.

2023 2022 2021 2020 2019

SKP aastane muutus püsivhindades -3,1% -0,5% 7,4% -0,7% 3,9%

Keskmise kuupalga (bruto) muutus 11,3% 11,6% 6,9% 2,9% 7,4%

Töötuse määr 6,4% 5,6% 6,2% 6,8% 4,4%

Ehitushinna indeks 6,1% 17,8% 8,1% 0,4% 1,9%