Juba 468 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 15 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (EBA) on loodud biogaasi tootmise, biogaasiprojektide arendamise ning vastavate teadusuuringutega seotud ettevõtete, asutuste ja eraisikute poolt. Selle eesmärgiks on aidata kaasa biogaasi ja sellel baseeruva energiatootmise edendamisele Eestis.

EBA 2023 2023. aastaks on Eestis nüüdseks 6 põllumajandustoormetel töötavat biometaanijaama ja vähemalt teist samapalju on arendamisel erinevates

Eesti nurkades.

2023 a toimus läbimurre ka biojäätmetel töötava Baltikumis esimese biometaanijaama käivitamisel Maardus. AS Eesti Keskkonnateenused poolt loodud EKT ECObio OÜ viib ringmajandust ellu kõige ehedamal moel: Tallinna piirkonnas kogutakse aastas ca 20 000 tonni liigiti kogutud biojäätmeid, need pastöriseeritakse, eraldatakse võõrised, mille põletamisel saadakse tootmisprotsessi jaoks vajaminev soojusenergia. Kuiv- ja märgkäärituse segatehnikas toodatakse biojäätmetest aastas kuni 2 miljonit Nm3 biometaani (20 GWh), millega sõidavad Tallinna

Linnatranspordi rohelised gaasibussid, kääritusjääk läheb ümberkaudsetele põldudele põllurammuks ja mingeid jääke järgi ei jää

Positiivseid näiteid on 2023 a tuua ka tööstusest, kus edumeelsemad ettevõtted oma jääkidest endale biogaasi toodavad ja kasutavad seda oma põhitegevuses soojusenergia saamiseks. Olgu siinkohal näitena toodud Tartus A le Coq biogaasi tootmine õllerabast ja AS Estoveri piimatööstuses toomisejääkidest biogaasi tootmine Kaarlijärvel.

AS Eleringi andmetel toodeti Eestis 2023 aastal kokku 21 miljonit normaalkuupmeetrit (210 GWh) biometaani ja see kõik kasutati kodumaise taastuva transpordikütusena. EBA on kokku lugenud uute jaamade initsiatiivid ja saanud lähituleviku tootmismahuks kokku juba 72 miljonit Nm3 (720 GWh) biometaani tootmismahtu. EBA poolt aastaid tagasi tagasi välja käidud 2030.a sihtarv 100 miljonit Nm3 (1 TWh) on sellise arengu jätkudes juba pigem tagasi hoidlik eesmärk, kui utoopia, millena see 6 aastat tagasi tunduda võis, kui alustasid esimesed 2 jaama Koksvere ja

Kundas tootmiskogumahuga kokku 6,5 miljonit Nm3 aastas.

Kiiduväärt on ka Vabariigi Valitsuse püüdlused biometaani edendamisel, näitena võib tuua Kliimaministeeriumi loomise, kus esmakordselt on koos jäätmemajandus, keskkonnateemad, energiamajandus, transport, elamumajandus, jne.

EBA esitas 2023.a. omapoolseid Biogaasi Teekaardi ettepanekuid rahvusvaheliste koostööprojektide raames, nagu GreenMeUp ja BEST ACE.

EBA käivitas Biometaani ja rohelise vesiniku Foorumite sarja, mis 2023 aastal pidas 3 virtuaalset kohtumist ja 1 hübriidkohtumise, neist viimasel pandi alus ka Eesti Biogaasi Suvepäevade initsiatiivile, mis on plaanis muuta traditsiooniks. Foorumi teemad on olnud biometaani ja vesiniku tootmine, sisestamine maagaasi ülekandetorustikku, kasutamine maanteetranspordis, sel aastal on Foorumi teemadeks veeldatud biometaani kasutamine laevanduses ja kaugtranspordi raskeveokites ning e-kütused. Foorumi ettekanded on järelloetavad EBA kodulehel.

BEST ACE projekti raames toimusid 2023.a õppereisid Rootsi ja Taani Kuningriiki, sel aastal toimuvad õppereisid Eestis ja Soomes. Taani õppereisil tutvusid osalejad tehnoloogiliste uuendustega, mida uuendusmeelsemad juba ka Eestis kasutusele on võtnud. Olgu selleks siis märgkäärituse puhul segamise lahendamine ainult ringvoolupumpadega, kus kuivaine võib olla kuni 16% või siis rohelise vesiniku lisamine kääritisse, mis väidetavalt suurendab biogaasi metaanisisaldust, või CO2 lisamise ja sellega segamise, või suhkrupeedi ja põhu-segasilo valmistamine, mille kääritusjääk pelletiseeriti, pellet pürolüüsiti, pürolüüsigaasi kasutatati tootmisprotsessi soojusenergia muundamiseks ja saadud biosüsi anti tasuta tagasi põhu tarninud põllumeestele. Ettevõte aga teenis lisaks gaasi müügile lisatulu ülejääva soojusenergia müügist kohalikule asulale ja süsiniku sidumise krediidi müügist. Osalejad on saanud kinnitust, et ideed, mis olemuselt polnud tundmatud, kuid Eestis seni rakendamata, on siiski õiged ja väärivad järgi proovimist ka Eestis, mille esimesed sammud nagu ringpumpamise segamistehnika on kasutusele võetud osaliselt Ebavere uusimas biometaanijaamas. See lisab julgust, et 2024.a ja edasi saab ka biometaani tootmine ja tarbimine

Eestis ainult kasvada, sest ainult teadmiste ja taastuvkütuste tootmise kasv võivad kasvada lõputult keskkonda kahjustamata, olles EL

Roheleppe ja ringmajanduse elluviimise praktilised näited juba täna!

Kirja pani

Ahto Oja

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimees