Juba 312 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Selgitustöö kodanikupalga kasutuselevõtu eelistest toetus 2025. aastal suuresti asjaolule, et jaanuaris 2025 avalikustati mõttekoja Praxis ja

Feministeeriumi koostöös valminud uuringu „Nähtamatu osa majandusest. Mis on tasustamata töö hind?“ lõppraport ning samal ajal esinesid majandustegelased Heido Vitsur ja Indrek Neivelt algatusega hakata tasustama laste kasvatamist kui seni tasustamata hooletööd (Vitsuri-Neivelti algatus).

Tasustamata hooletöö tasustamisväärsuse kontseptsioon on olnud pikemat aega tingimusteta põhisissetuleku eestkõnelejate retoorikas esindatud, ehkki mitte esikohal. Praxise-Feministeeriumi raportist saime teada, et tasustamata hooletöö väärtus on Eestis ligikaudu 4,6 kuni 11,5 miljardit eurot aastas, mis on 12–30% 2023. aasta SKP-st jooksevhindades.

Vitsuri-Neivelti algatuse loogika järgi peaks laste kasvatamise tasu sõltuma otseselt laste arvust, kusjuures kolme lapse kasvatamise tasu peaks võrduma keskmise netopalgaga. See on ligikaudu samas suurusjärgus ning järelikult ka maksumuselt ja maksuvajaduste poolest võrdväärne kodanikupalga maksmisega ainult lastele. Vitsuri ja Neivelti pakutud lahendust on nimetatud ka perepalgaks.

Seoses viimatimainitud asjaoluga ning sündimuse teema esiletõusuga keskendus ka kodanikupalga alane selgitustöö eeskätt sündimuse soodustamise vajadusele. Juhatuse liige Jaanus Nurmoja näitas meediaväljaannetes, ühingu blogis ja sotsiaalmeedias kodanikupalga ja perepalga rahalist samaväärsust. Perepalga loomine ei olegi tegelikult kallis lõbu (PM arvamusportaal 31.07.2025) selgitas ühtlasi kodanikupalga nullivat mõju maksutõusule ning sündimuse kasvu prioriteetsust võrreldes seda toetava meetme maksumusega. Esmakordselt osales MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis arvamusfestivalil oma debatiga „Kas rahvuse kestmise hind saab olla liiga kõrge? Sotsiaalkaitse võimalustest sündimus tõusule aidata, maksuteemat vältimata“. Panelistid olid Lea Danilson-Järg, Greta Roosaar, Heido Vitsur ja Jaanus

Nurmoja.

6. novembril 2025 andis Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak Vikerraadio usutluses teada, et elatusmiinimumi arvutamise metoodika on uuendamisel ning töö tulemused avalikustatakse aprillis. 19. novembril saatsime Kati Nõlvakule kirja küsimustega uue metoodika üksikasjadest ja oodatavatest tulemustest. 5. detsembril laekunud vastus kinnitas muuhulgas, et „metoodika ei piirdu ainult bioloogilise toimetuleku tagamiseks vajalike kuludega (nt toit ja esmased eluasemekulud), vaid käsitleb ka teatud kululiike, mis on vajalikud elementaarseks sotsiaalseks toimimiseks. Samas rõhutame, et sotsiaal-kultuuriliste aspektide arvesse võtmine toimub vaid minimaalsel ja vältimatul tasemel, mitte ulatuses, mis peegeldaks keskmist või tavapärast tarbimist.“

Eeltoodu viitab sellele, et 2026. aastal võib toimuda muudatusi kodanikupalga minimaalse mõeldava suuruse defineerimises, kuna selleks võib tekkida sobivam teaduspõhine alus. Seniseks aluseks on 2019. aasta uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Lisaks osutas kodanikupalga maksumuse ja maksuvajaduste arvutamise metoodika ülevaatamine vajadusele seda metoodikat korrastada (mis on aruande esitamise ajaks põhiosas tehtud – https://kodanikupalk.ee/kalkulaator ). Ka see annab põhjust kodanikupalga Eestis sobiva suuruse ja vastavate maksuvajaduste ümberhindamiseks ning asjakohaseks selgitustööks.

Täiendavalt annab põhjust kodanikupalga idee edendamiseks asjaolu, et Riigikogu võttis vastu töökorralduse paindlikkust puudutavad sätted

Töölepingu seaduses. Seda on hinnatud töötajate toimetulekut destabiliseerivaks sammuks. Kodanikupalk hoiab ära sedasorti efekti ning muudab paindlikkusesätted aktsepteeritavaks. Ehkki Eesti Ametiühingute Keskliit ei soovinud seekord osaleda ühisavalduse esitamisel paindlikkusesätet rakendamise vastu enne toimetulekuturvalisust tagavate lahenduste väljatöötamist, on lootust, et ka sellest organisatsioonist kujuneb koostööpartnerl