Juba 1000 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 4 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Sihtasutuse Eesti Terviserajad asutasid 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia (täna kasutab kaubamärki Enefit). Asutajaliikmetele lisaks on sihtasutuse olulisteks püsipartneriteks Kultuuriministeerium ja

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Sihtasutuse Eesti Terviserajad põhitegevuseks on Eestimaa liikumis- ja spordiradade arendustegevuste koordineerimine, spordikeskuste ja omavalitsuste nõustamine, finantseerimisele kaasaaitamine, võrgustiku kommunikatsioon ja koostöö liikumisharrastuse populariseerimisel ning inimeste tervise edendamisel. Tegevuse eesmärk on kindlustada võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringne ja tasuta liikumisvõimalus värskes õhus ning seeläbi populariseerida tervislikke eluviise, et eestimaalased jõuaksid tervena elatud aastate poolest

Euroopa keskmisele tasemele.

Üle Eesti on looduses 125 terviserada, mida külastati 2023. aastal hinnanguliselt 8,4 miljonit korda.

Külastusstatistikat kogutakse liikumissensoritega 71 suuremal terviserajal. 2023. aasta enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teistes suuremates linnades: Pae pargi terviserada (560 000 külastuskorda), Harku terviserada (525 000 külastust), Nõmme (482 000 külastust), Pirita (458 000 külastust) ning Keila terviserada (393 000 külastust). Kuressaare terviserada külastati 370 000, Narva Äkkeküla radasid 244 000, Järve terviserada Tallinnas 237 000 ning Rapla terviserada 227 000 korda.

Kokku on Eestis üle 1100 kilomeetri aastaringselt kasutatavaid terviseradasid, mida hooldab ligikaudu 200- liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikuna või koostöös omavalitsusega. Radade kasutamist lihtsustavad rajakaardid ja rajatähistus ning kasutus­võimalusi laiendavad jõulinnakud ja välijõusaalid, madalseiklusrajad ja tasakaalurajad, rattarajad ja pumptrackid. Osadel radadel pakuvad lisamugavust rattaremondipunktid ja joogiveekraanid. 2023. aasta lõpuks oli 23 rajale paigaldatud ilmasensor ning 18 rajale kaamera, mis annavad suusahooajal operatiivset infot ilmaoludest ning raja seisukorrast.

Arendustegevus terviseradadel 2023. aastal oli Eesti Terviseradade fookuses olemasolevate radade multifunktsionaalsuse tõstmine ja kasutusmugavuse parandamine.

Sihtasutuse poolt ja koostöös tervisespordikeskuste, Kultuuriministeeriumi ning kohalike omavalitsustega teostati 2023. aastal erinevaid projekteerimis-, ehitus- ja hooldustöid ning soetati vajalikku hooldustehnikat mitmetel terviseradadel ja -keskustes. Täiendati terviseradade kasutusstatistika kogumise süsteemi ja uuendati terviseradade märgistusi ja rajakaarte. Nõustati üle Eesti terviseradade haldajaid ja spordikeskusi, korraldati kogemuste omandamise õppereisid Šveitsi ja Soome terviseradadele ning Rakveres korraldati kahepäevane õppe- ja inspiratsiooniseminar rajameistritele ja radade haldajatele.

Üle Eesti toimunud tegevused erinevatel terviseradadel:

Tallinn • Pirita terviseraja rajakaartide vahetus, valmis terviseraja 1,2 km pikkune valgustatud pikendus Mähe suunal • Karulaugu terviseraja pikenduse pinnasetööde ehituse lõpetamine • Merimetsa, Pae pargi, Nõmme-Harku terviseradade rajakaartide uuendused • Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti nõustamine terviseradade arenduste ja Tallinn 2025, Euroopa

Spordipealinn ürituste valmisolekuks. Aastaringse hoolduslepingu sõlmimine Järve, Merimetsa, Õismäe raba ja Pae Pargi terviseradade hoolduseks • Nõmme terviseraja varisemisohtliku suusasilla rekonstrueerimise hankeks kasutas Tallinna linn SA Eesti

Terviseradade poolt tellitud rekonstrueerimisprojekti, mida muudeti hanke jaoks sobivaks. Hange peatati (peale hankele tehtud pakkumiste avamist) Nõmme Tee Seltsi ja Sütiste Metsa Seltsi poolt, kelle nõudmisel viidi läbi täiendavad keskkonnauuringud. Varisemisohtliku suusasilla rekonstrueerimine lükkus edasi järgmisesse aastasse.