Juba 572 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Sihtasutus Tartu Kirjanduse Maja loodi 15. jaanuaril 2025, asutajateks olid Tartu

Kirjanduse Maja OÜ (varem loodud Eesti Kirjanike Liidu poolt) ja Eesti

Kirjanduse Selts (mõlemad on Vanemuise 19 kinnistu kaasomanikud). Sihtasutus võttis 1. veebruarist üle Tartu Kirjanduse Maja kinnistu ja kultuuriprogrammi haldamise, samuti liikus Tartu linna kolmeaastase kultuuritegevuse toetus SA käsutusse. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Krista Ojasaar (esinaine), Marja Unt,

Janika Kronberg ja Øyvind Rangøy. Sihtasutusel on üks juhatuse liige, kelleks määrati varasem EKL Tartu osakonna juhataja Berk Vaher, haldusjuhina jätkab Kai

Pütsepp.

Sihtasutuse sissetulekud koosnevad põhiosas Tartu linna kolmeaastasest kultuuritegevuse toetusest, Eesti Kultuurkapitali kvartaalsetest toetustest programmile ning ärituludest (renditulud ja keldrisaalis tegutseva kultuuriklubi

Salong baaritulud). Kultuuriprogrammi raames toimus üle 200 omakorraldusliku sündmuse, millele taotletud toetuste ja nendest tehtavate väljamaksete haldamine toimus I kvartalis veel suurel määral Tartu Kirjanduse Maja OÜ alt, kuna Eesti

Kultuurkapitali toetus I kvartaliks oli eraldatud OÜ-le. Tartu linna toetusest on kaetud lisaks programmikuludele juhatuse liikme töötasu, omatuludest haldusjuhi ja baaritöötaja tasu, raamatupidamine ning haldus- ja hoolduskulud.

Püsirentnikeks on kirjastus Ilmamaa, SA Kultuurileht all tegutsev ajakiri Värske

Rõhk, vinüülipood Psühhoteek, disainibüroo Tuumik, digiteenustega tegelev

Innovate Invest, Kristlik Vabakogudus ja Uusapostlik Kirik Eestis, kes katavad ka lepingulise osa kommunaalkuludest. Lisaks hõlmavad renditulud ühekordseid saalide väljaüürimisi. Kinnistu üks omanik Eesti Kirjanduse Selts ning kokkuleppeliselt ka Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond saavad oma ruume kasutada tasuta.

Suurimaks 2025. aastal teostatud renoveerimistööks oli peasaali, kõrvalsaali ja fuajee põrandate remont. Oluliseks investeeringuks saali on ka Eesti Kirjanike