Juba 2723 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 16 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Eesti Tõusigade Aretusühistu

Tegevusaruanne 2025

Käesolev tegevusaruanne annab ülevaate Eesti Tõusigade Aretusühistu 2025. aasta olulisematest töödest, arengutest ja väljakutsetest. Aasta kujunes seakasvatuse viimaste kümnendite üheks keerukamaks perioodiks, mida mõjutas ulatuslik Sigade Aafrika katku levik ning sellega kaasnenud turu-, tootmis- ja logistikahäired. Sellest hoolimata suutis ühistu tagada oma põhiteenuste stabiilsuse, jätkata kriitilise tähtsusega aretustegevust ja pakkuda liikmetele vajalikku tuge.

Ühistu keskendus 2025. aastal andmete kvaliteedi tõstmisele, geneetilise järjepidevuse hoidmisele ja bioturvalisuse tugevdamisele.

Jõudluskontrolli kvaliteedi tagamiseks viidi läbi põhjalikud farmivisiidid, mille käigus ühtlustati noorloomade testimise metoodika ning korrigeeriti

Piglog-seadmete kasutusreegleid. See töö parandas olulisel määral aretusandmete täpsust, mis on geneetiliste otsuste ja tootmisprognooside usaldusväärsuse eelduseks.

Sigade Aafrika katku levik tõi kaasa vajaduse rakendada kuldijaamas rangemaid ja kiiremini reageerivaid riskijuhtimisprotsesse. Suvel tugevdati

Vasula kuldijaama kultide terviseseiret, laiendati desinfitseerimisnõudeid ning viidi sisse igapäevase kontrolli ja vereproovide süsteem.

Kuldijaamal õnnestus säilitada katkuta tervisestatus ja tagada geneetilise materjali järjepidev kättesaadavus Eesti tootjatele, sh olukorras, kus elusloomade liikumine ja osa ekspordikanaleid olid ajutiselt piiratud. Geneetilise varieeruvuse hoidmiseks ja aretusprogrammi stabiilsuse tagamiseks kasutati rahvusvahelisi lahendusi. SAK-riskide tõttu jäeti ära Norrast planeeritud kultide sissetoomine ning rakendati alternatiivina kõrgekvaliteedilise Yorkshire tõugu sperma regulaarne sisseost Hollandist. See võimaldas tagada tõuaretuse järjepidevuse ja vältida geneetilise arengu pidurdumist epidemioloogilises olukorras,

Aasta jooksul esindas ETSAÜ Eestit aktiivselt nii Eesti kui rahvusvahelistel aruteludel. Osalemine Copa-Cogeca sealiha töörühmas andis ühistule võimaluse panustada Euroopa Liidu loomakasvatuse tulevikusuundade kujundamisse, sealhulgas loomade heaolu uute regulatsioonide, sea- ja linnukasvatuse käitamis eeskirjade_ UCOLI osas. See töö aitab suunata ka Eesti seakasvatuse strateegilisi otsuseid ja valmistuda eesolevateks EL nõudmisteks.

Aastal 2025 panustas ETSAÜ süsteemselt erialasesse enesetäiendamisse ja rahvusvahelisse koostöösse. Ühistu esindajad osalesid Šveitsis toimunud ESPHM 2025 sümpoosionil, mis pakkus põhjalikke teadmisi kaasaegsetest sigade tervishoiu, karjatervise seire ja aretusmetoodikate arengutest. Samuti külastati Rootsis avatud uut kuldijaama, kust saadi väärtuslikke kogemusi bioturvalisuse, sperma käitlemise ja automatiseeritud lahenduste rakendamise kohta. Rahvusvaheline teadmussiire AKIS rahastus, aitab ETSAÜ-l hoida Eesti aretustööd konkurentsivõimelisena ning toetab uuenduslike praktikate juurutamist kogu seakasvatussektoris.

Aastal, 2025, tehtud üleminek Possu 4 digilahendusele oli oluline samm seakasvatussektori andmehalduse uuendamisel. Uus süsteem loob tugeva aluse ühtsele ja andmepõhisele juhtimisele, kuid selle edukas toimimine eeldab veel pidevat koostööd farmide, aretajate ja tarkvaraarendajate vahel. Ühise arendustöö tulemusel valmivad digilahendused toetavad kvaliteedikavade ühtlustatud arengut, suurendavad tootmise efektiivsust ning parandavad juhtimisotsuste täpsust. Hästi toimiv andmehaldussüsteem tugevdab sealiha tootmise majanduslikku jätkusuutlikkust ja kogu sektori konkurentsivõimet. Aasta jooksul valmis ka sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüüp, mis saab tulevikus siduda ning täiendada Possu 4 kasutuselevõttu. Protokoll aitab standardiseerida seireandmeid ja loob eeldused sealiha tootmise sealiha tootmise kvaliteedikavade pikaajaliseks, süsteemseks ja andmepõhiseks arenguks. Meie tegevuste eesmärk on ehitada üles Eesti seakasvatus kui riikliku strateegilise tähtsusega, bioturvaline ja teaduspõhine põllumajandusharu, mis tagab riigi isevarustatuse kvaliteetse sealihaga, loob kõrget lisandväärtust ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Aastal, 2025, analüüsiti üle 129 000 ETSAÜ farmidest pärit searümba kvaliteedinäitajaid kolmes SEUROP-süsteemi rakendavas lihatööstuses.

Üldised tulemused näitasid, et rümbamass jäi stabiilselt vahemikku 80–82 kg ning tailihasisaldus püsis 59–60% juures, mis kinnitab Eesti farmide tootmise ühtlast ja kvaliteetset taset. Märgata oli seljapeki paksuse mõõdukat kasvu ja lihasuse kerget langust, mille tulemusena suurenes E-klassi osakaal, kuid üldine rümbakvaliteet jäi heaks. Farmidevahelised erinevused olid selgelt nähtavad. Valga tööstusesse jõudnud rümbad olid kõige ühtlasemad ja kvaliteetsemad, Rakveres esines suuremat varieeruvust ning Arke suunal ilmnes paksem seljapekk ja madalam tailiha. Analüüs tõi ühemõtteliselt esile djuroki tõu positiivse mõju rümbakvaliteedile: eriti DxLY ristandid, millel oli õhem seljapekk, kõrgem tailihaprotsent, suurem S-klassi määr ja parem nuumajõudlus. Liinide lõikes andsid liin 8 djuroki kultide järglased stabiilselt paremaid tulemusi kui liin 9 järglased, kuid lõplikke näitajaid mõjutasid farmipõhised pidamis- ja söötmistingimused. Aastakokkuvõte kinnitab, et 2025.

aastal oli ETSAÜ farmide rümbakvaliteet üldjoontes hea ja stabiilne, kusjuures variatsioon tulenes peamiselt geneetikast, nuumamisstrateegiatest ja tapmisvanuse erinevusest. Tulemused rõhutavad sihipärase ristamise, kvaliteetse geneetika ja farmipõhise söötmise olulisust tootmistulemuste kujundamisel.

Aasta teisel poolel alustati ETSAÜ pikaajalise strateegia uuendamist, mille eesmärk on tugevdada liikmete konkurentsivõimet, toetada väärtusahela arengut ja tagada seakasvatuse kestlikkus Eestis. Fookuses on geneetilise baasi tugevdamine, riskitaluvuse suurendamine, bioturvalisuse tõhusam korraldus ja kvaliteedikavade arendamine.