Kolmandik Eesti elanikest hindab oma majandusseisu heaks või väga heaks ja tervelt 90 protsenti vähemalt rahuldavaks, samas peab olukorda üsna või väga halvaks viiendik lõunaeestlastest ja 16 protsenti pensionäridest. Pea viiendik Eesti leibkondadest kinnitas aga, et nad saaksid pärast sissetuleku kaotamist hakkama vähem kui ühe kuu, selgub täna tutvustatud Kantar Emori finantsseire uuringust.  Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles, et oma majandusolukorraga on rohkem rahul noored ja jõukamad ning need, kes elavad Tallinnas, Põhja-Eestis ning Tartu piirkonnas ehk Tartu ja Jõgeva maakonnas. „Vähemalt rahuldavaks peab oma heaolu 90 protsenti Eesti elanikest, mis tähendab, et vaid kümnendiku arvates on see halb või väga halb,“ lausus Voog. „Nende osa, kes peavad majanduslikku heaolu väga või üsna heaks, on kasvanud viimased viis aastat, võrreldes masuaastatega on kasv lausa kahekordne.“ Piirkonniti on aga riigis Voogi kinnitusel inimeste suhtumises oma majandusseisu endiselt suured käärid. Kui Tallinnas tunneb end majanduslikult väga või üsna hästi 36 protsenti elanikest, siis Lõuna-Eestis ehk Võru, Viljandi ja Valga maakonnas viiendik. Samas on rahulolematuid Tallinnas seitse protsenti ja Lõuna-Eestis 19 protsenti. Endiselt on erinevusi ka eestlaste ja teiste siinsete rahvuste rahulolu vahel. Eestlastest peab oma majandusseisu heaks või väga heaks 34 protsenti, muukeelsetest aga 23 protsenti. „Teisalt võib öelda, et meie riigis on piirkondlikud ja vanuselised lõhed enda toimetuleku hindamisel isegi suuremad kui rahvuspõhised käärid,“ kinnitas Voog. Inimesed panustavad rohkem tervisesse Ka leibkondade peamised eesmärgid on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra muutunud, nii peab tervelt 51 protsenti järgneva aasta jooksul kõige olulisemaks oma tervisega tegelemist, olgu see siis tervislik toitumine, sportlikud eluviisid, tervisetooted, vaimne tervis jms. Eluaseme remont, mis oli veel eelmisel aastal olulisim siht, on praegu silmapiiril 37 protsendil ja reisimine 36 protsendil. Samas plaanib iga seitsmes-kaheksas pere lähiaastatel eluaseme vahetamist. Kasvab ka nende hulk, kes soovivad peamisena säästa ja investeerida – 21 protsenti. Ometi on paljude elanike rahaasjad igapäevaselt jätkuvalt üsna pingelised. Tervelt 54 protsenti ei planeeri rahaasju üldse või mõtleb vaid palgapäevast palgapäevani. Vaid 26 protsenti kavandab oma eelarvet pikema perspektiiviga kui üks kuu. „14 protsendil peredest puuduvad igasugused säästud ja investeeringud,“ lausus Kantar Emori ekspert Lele Aak. „Selliseid peresid on Eestis tervelt 81 000 ja keskmiselt rohkem on nende hulgas Virumaa perekondi, maaelanikke ja üksi elavaid inimesi.“ Viiendik peredest kõnnib õblukesel jääl Finantsseireuuringust selgub ka, et rahalisi sääste oli küsitluse ajal arvelduskontol 67 protsendil, sularahana 38 protsendil ja hoiusena 26 protsendil. Kui leibkondadelt küsiti, kaua nad peamise sissetulekuallika kadudes majanduslikult toime tuleks, vastas 28 protsenti peredest, et nad saaks hakkama vähemalt kuus kuud. Selliste hulgas oli aga keskmisest rohkem Tallinna peresid ja lasteta perekondi. Pea viiendik Eesti leibkondadest kinnitas, et nad saaks hakkama vähem kui ühe kuu. „See kinnitab, kui õblukesel jääl kõnnib endiselt suur osa meie inimestest,“ märkis Aak. „Piisab töökoha kaotusest ja nad võivad sattuda suurde hätta.“ Kantar Emori finantsseireuuring käsitleb üheksat erinevat teemat, olgu see siis inimeste üldine majanduslik heaolu, internetiostud, FinTech ettevõtete tuntus või krüptoraha. Uuringu põhieesmärk on hinnata inimeste finantskäitumise hetkeseisu ja arenguid tulevikus, aga ka hoiakuid uute finantsvaldkonna teenuste suhtes. Tänavu mais küsitleti juhuvaliku meetodil 1650 Eesti elanikku vanuses 18–74.   • Hakka Inforegistrit kasutama!