KURESSAARE SOOJUS AS hetkeolukord
Juba 2509 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 49 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga ja kommenteeritud 2 korda.
Tegevusaruanne 2024
Aktsiaselts Kuressaare Soojus on kantud äriregistrisse 28.10.1996. Kuressaare Soojuse aktsiate omanik on Saaremaa Vallavalitsus. Aktsiaseltsi põhitegevus on soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük ning elektrienergia tootmine.
Ettevõttel on 1 liikmeline juhatus ja 6 liikmeline nõukogu.
Kuressaare Soojusel on seisuga 31.12.2024 Saaremaal 289 lepingulist kaugkütte klienti, soojusvõrkudega on ühendatud 402 hoonet.
Energia tootmine ja müük
Kuressaare linnas kuulub Kuressaare Soojusele soojuse ja elektri koostootmisjaam ning kaks katlamaja – Kalevi katlamaja ja Luha katlamaja. Kalevi katlamajas on neli katelt koguvõimsusega 26,5
MW, neist kahe kütuseks on hakkpuit ning kahel põlevkiviõli. Lisaks on paigaldatud katlamajja hakkpuidukatelde suitsugaaside jahutaja-kondenseerija võimsusega 2 MW. Kõik katlamajas olevad katlad on veekatlad.
Kalevi katlamaja kõrval asub 2013. aastal valminud soojuse ja elektri koostootmisjaam. Jaama katla võimsus on 12 MW ja elektrigeneraatori võimsus 2,4 MW. Lisaks on jaamas suitsugaaside jahutaja- kondenseerija võimsusega 3 MW. Koostootmisjaama kütuseks on hakkpuit.
Luha katlamajas on kaks veekatelt koguvõimsusega 16 MW, nende kütuseks on põlevkiviõli. Luha katlamaja juhtimine toimub Kalevi katlamajast ja see käivitatakse reeglina, kui välisõhu temperatuur langeb alla -15º C.
Põhja 40 kinnistul asub päikeseelektrijaam võimsusega 0,43 MW, mis alustas elektrienergia tootmist 2023 augustis.
Kuressaares kuulub AS Kuressaare Soojusele 35,8 km soojustorustikke läbimõõduga 20-300 mm, neist 26,54 km (74%) on eelisoleeritud torudest ning 5,0 km (14%) on kaasaegse isolatsiooniga maapealsed või maa alused betoonkanalites asuvad torustikud.
Väljaspool Kuressaaret toodab ja müüb Kuressaare Soojus soojusenergiat Orissaare, Leisi, Pärsama,
Salme ja Kärla kaugküttevõrkudes. Lokaalkütte lahendusena varustame soojusega Valjala kooli ja lasteaeda, Tornimäe kooli, lasteaeda ja rahvamaja, Lümanda kooli ja lasteaeda, Kihelkonna kooli,
Valjala rahvamaja ning Upal asuvaid kooli ja hooldekodu hoonet.
2024 2023 Muutus
Soojuse tootmine Kuressaares, MWh 71 617 73 516 -2,6 % sh puidust, MWh 70 290 72 753 -3,4 % sh puidust, % 98,1 99,0 -0,9 %
Soojuse müük Kuressaares, MWh 61 583 63 057 -2,3 %
Soojuse tootmine Orissaare, Pärsama, Leisi, Salme ja Kärla 6 905 6 869 kaugküttepiirkondades, MWh +0,5 %
Soojuse müük Orissaare, Pärsama, Leisi, Salme ja Kärla 6 150 6 100 +0,8 % kaugküttepiirkondades, MWh
Soojuse müük Upal, Valjalas, Kihelkonnal ja Tornimäel, MWh 1 328 1 351 -1,7 %
Elektri tootmine, MWh 10 384 11 087 -6,3 %
Elektri edastamine jaotusvõrku ja otseliinidesse, MWh 8 056 8 554 -5,8 %
Elektri müük edasimüüjale, MWh 8 023 8 442 -5,0 %
AS Kuressaare Soojus osutas 2024. aastal Saare maakonnas hooldusteenust Saaremaa
Vallavalitsusele, Muhu Vallavalitsusele, OÜ-le Karja Pagar, OÜ-le Insel Mill, OÜ-le Reta Puit
Kommentaarid (0)