Juba 34 472 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 512 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,8 punktiga ja kommenteeritud 137 korda.

Tegevusaruanne 2022

TEGEVUSARUANNE

AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (kontsern) vedas 2022. aastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.

Kontserni laevadega reisis 2022. aastal kokku

Kontserni auditeeritud konsolideeritud müügitulu oli 771,4 miljonit 5,5 eurot (2021: 476,9 miljonit eurot), kasvades 61,7%. Laevaliinide miljonit opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro reisijat võrra 629,0 miljoni euroni.

Auditeeritud EBITDA oli 135,8 miljonit eurot (2021: 58,3 miljonit eurot) ja auditeeritud puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021: puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).

2022. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi järgmised tegurid: → Majandusaasta algul mõjutas kontserni tegevust ja

Kontserni 2022. aasta tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt COVID-19. Nõudlus müügitulu oli reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist Soomes 771,4 ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel.

→ Nõudlust mõjutasid negatiivselt Aasia riikides COVID-19 tõttu miljonit eurot kehtestatud ranged väljasõidupiirangud ja Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alustatud sõda Ukrainas.

→ Kontsern opereeris 15 laeva, sh 3 kiirlaeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva, samuti 6 välja prahitud laeva (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel). 2022. aasta aprillis müüs kontsern kaubalaeva Sea Wind ja tõi detsembri keskel Tallinna-

Helsingi liinile uue kiirlaeva MyStar.

→ Kontsern opereeris Tallinnas 3 hotelli. Alates 2020. aasta Kontserni 2022. aasta oktoobrist suletud olnud hotell Riias avatakse uuesti 2023. aasta EBITDA oli 135,8 aprillis.

→ Laevade plaanilised remonditöödeks kulus kokku 138 päeva.

miljonit eurot → Kogu aasta vältel mõjutasid kontserni kulutaset kõrged kütusehinnad maailmaturul.

→ Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil ja tegevuse kasumlikkuse taastamisele oma põhiliinidel.

→ Kontsern jälgib pidevalt oma põhiliinide arengut, sh teenuse pakkumise suutlikkust ning otsib jätkuvalt prahtimisvõimalusi laevadele, mis ei ole põhiliinidel kasutuses.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Põhinäitajad 31. detsembril lõppenud aasta kohta 2022 2021 2020

Müügitulu (miljonites eurodes) 771,4 476,9 442,9

Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes) 113,5 21,7 -43,5

EBITDA¹ (miljonites eurodes) 135,8 58,3 8,0

EBIT¹ (miljonites eurodes) 37,7 -37,0 -92,6

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes) 13,9 -56,6 -108,3

Amortisatsioon (miljonites eurodes) 98,1 95,3 100,7

Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes) 203,3 20,2 100,1

Aktsiate kaalutud keskmine arv 743 569 064 694 444 381 669 882 040

Kasum/-kahjum aktsia kohta¹ (eurodes) 0,02 -0,08 -0,16

Reisijate arv¹ 5 462 085 2 961 975 3 732 102

Kaubaveoühikute arv¹ 409 769 369 170 359 811

Keskmine töötajate arv¹ 5 023 4 360 6 104

Seisuga 31. detsember 2022 2021 2020

Varad kokku (miljonites eurodes) 1 691,6 1 585,9 1 516,2

Kohustused kokku (miljonites eurodes) 984,7 893,4 801,9

Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes) 853,5 779,9 705,1

Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 738,6 652,4 677,3

Netovõla ja EBITDA suhe¹ 5,4 11,2 84,2

Omakapital kokku (miljonites eurodes) 706,9 692,5 714,3

Omakapitali määr¹ (%) 41,8% 43,7% 47,1%

Lihtaktsiate arv 743 569 064 743 569 064 669 882 040

Omakapital aktsia kohta¹ (eurodes) 0,95 0,93 1,07

Suhtarvud¹ 2022 2021 2020

Brutomarginaal (%) 14,7% 4,5% -9,8%

EBITDA marginaal (%) 17,6% 12,2% 1,8%

EBIT marginaal (%) 4,9% -7,8% -20,9%

Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%) 1,8% -11,9% -24,5%

ROA (%) 2,4% -2,4% -6,1%

ROE (%) 2,1% -8,2% -14,1%

ROCE (%) 3,1% -2,8% -7,2%

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,7 0,6 0,4 ¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.

2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Müük ja segmendid 2022. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni.

2021. aasta kogu müügitulu oli 476,9 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 2021. aastaga võrreldes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.

2022. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinil kokku 3,1 miljonit reisijat ehk 2021. aastaga võrreldes 76,9% rohkem. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 19,0%. Eesti-Soome liini müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra 277,8 miljoni euroni. Segmendi tulemus kasvas 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Selles segmendis kajastub kahe kiirlaeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva tegevus. 2022. aasta detsembri keskel lisandus Eesti-Soome liinile kiirlaev MyStar. Kruiisilaev Silja

Europa lõpetas prahilepingu tõttu 2022. aasta augustis Tallinna-Helsingi liini teenindamise.

Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. 2022. aasta neljandas kvartalis teenindasid liini kaks kiirlaeva.

Soome-Rootsi liinidel reisijate arv 2022. aastal peaaegu kahekordistus, ulatudes 1,9 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 9,9%. Liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra, ulatudes 274,3 miljoni euroni, ja segmendi tulemus paranes 14,6 miljoni euro võrra, nii et kahjum oli 1,0 miljonit eurot. Segmendis kajastub Turu-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva ja Helsingi-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva tegevus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist teenindas Turu-Kapellskäri liini ainult üks kruiisilaev, kuna kruiisilaev Galaxy lõpetas liinil opereerimise prahilepingu tõttu 2022. aasta septembris.

Eesti-Rootsi liinidel reisijate arv 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistus, ulatudes 0,5 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv jäi samale tasemele kui aasta varem. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra, ulatudes 76,8 miljoni euroni, ja segmendi puhaskahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide segmendis kajastub kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva tegevus ning kulud, mis olid seotud peatatud tegevusega kruiisilaevaga Victoria I kuni selle prahtimiseni.

Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 61,9 miljoni euro võrra, ulatudes 147,4 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt laevade prahtimine, majutuse müük, Burger Kingi restoranide avamine ja vähemal määral mitmesugused jaemüügitegevused. Peale selle sisaldab muu segment ka tulusid ja kulusid, mida varem kajastas Läti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna Läti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei ületa olulisuse künnist.

378,2 miljonit eurot (2021: 233,4 miljonit eurot) ehk peaaegu pool kogutulust teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 191,9 miljonit eurot (2021: 99,1 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 103,2 miljonit eurot (2021: 94,8 miljonit eurot).

Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel:

G ro g a ae i i il f s se e e nd g dm d 2 20 2 % 12 0 2 %

S o o m e - R o o ts i 2 7 4 3 14 3 5 ,6 % 15 8 6 9 7 3 3 ,3 %

E e s ti-S o o m e 2 7 7 8 0 6 3 6 ,0 % 18 4 5 2 9 3 8 ,7 %

E e s ti-R o o ts i 7 6 8 3 5 10 ,0 % 4 9 0 6 5 10 ,3 %

M u u 14 7 4 2 9 19 ,1% 8 5 5 2 0 17 ,9 %

K o n ts e rn is is e n e e lim in e e rim in e -4 9 9 7 -0 ,6 % -8 7 4 -0 ,2 %

K o n ts e rn i m ü ü g itu lu k o k k u 7 7 1 3 8 7 10 0 ,0 % 4 7 6 9 3 7 10 0 ,0 %

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Ärisegmendid 2022 % 2021 %

Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 378 163 49,0% 233 376 48,9%

Piletimüük 191 920 24,9% 99 094 20,8%

Kaubaveomüük 103 183 13,4% 94 763 19,9%

Majutuse müük 11 325 1,5% 3 367 0,7%

Tulu laevade prahtimisest 65 808 8,5% 30 278 6,3%

Muu 20 988 2,7% 16 059 3,4%

Kontserni müügitulu kokku 771 387 100,0% 476 937 100,0%

Kasum

Võrreldes 2021. aastaga kontserni brutokasum 2022. aastal enam kui neljakordistus, ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra, ulatudes 135,8 miljoni euroni.

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid: → nõudlus reisiteenuste järele kasvas pärast seda, kui põhiturgudel kaotati kevadel COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud → jätkuvalt tugev fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil → 6 laeva prahtimine (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel) → kütusehindade tõus maailmaturul, mistõttu kütusekulud kasvasid 2021. aastaga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra

Kontserni 2022. aasta auditeeritud puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot, st 0,019 eurot aktsia kohta; 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot, st 0,081 eurot aktsia kohta.

Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud, mis on suurim tegevuskulude kirje, ulatusid 160,6 miljoni euroni (2021: 110,5 miljonit eurot).

2022. aasta kütusekulud olid 144,1 miljonit eurot (2021: 72,2 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas maailmaturu hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 99,5% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.

Kontserni personalikulud kokku olid 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot). Teenindus- ja tehniliste töötajatega seotud personalikulud ulatusid 120,0 miljoni euroni (2021: 86,1 miljonit eurot).

2022. aasta keskmine töötajate arv oli 5 023 (2021: 4 360).

Perioodi turundus- ja halduskulud olid 74,3 miljonit eurot (2021: 62,1 miljonit eurot). Ilma personalikuludeta ulatusid perioodi halduskulud 14,1 miljoni euroni (2021: 13,5 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud olid 17,3 miljonit eurot (2021: 10,5 miljonit eurot).

Amortisatsioonikulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni.

Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2021. aastaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.

Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Likviidsus ja rahavood

Kontserni 2022. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 144,3 miljonit eurot (2021: 59,4 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 200,3 miljonit

Kogulikviidsus seisuga eurot (2021: 19,4 miljonit eurot). 31. detsember 2022 249,9 2022. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 110,1 miljonit eurot (2021: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 23,5 miljonit eurot (2021: miljonit eurot 19,3 miljonit eurot). 2022. aasta teises kvartalis hakati taas maksma olemasolevate laenulepingute ajutiselt peatatud põhiosamakseid.

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (31. detsember 2021: 127,6 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 135,0 miljonit eurot (2021: 134,8 miljonit eurot). Likviidsuspuhver kokku (raha, raha ekvivalendid ja kasutamata laenuvõimalused) ulatus 249,9 miljoni euroni seisuga 31.

detsember 2022 (31. detsember 2021: 262,4 miljonit eurot).

2022. aasta detsembris võttis kontsern 196,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt KfW IPEX-Bank

GmbH Ltd, et rahastada 252 miljonit eurot maksnud kiirlaeva MyStar ostu. Pikaajaline laen võeti kiirlaeva üleandmisel; fikseeritud intressimääraga laenu tähtaeg on 12 aastat. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt raamatupidamise aruande lisas 26.

Rahastamisallikad

Kontsern kasutab oma tegevuse ja investeeringute rahastamiseks äritegevuse rahavooge, laenu- ja omakapitali ning varade müügist tõenäoliselt laekuvaid vahendeid. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni kapitaliseerituse kordaja (intressikandvate kohustuste osatähtsus intressikandvate kohustuste ja omakapitali summas) 54,7%, seisuga 31. detsember 2021 oli sama näitaja 53,0%. Tõusu põhjuseks oli intressikandvate kohustuste suurenemine 73,6 miljoni euro võrra ja omakapitali suurenemine 14,4 miljoni euro võrra.

Võlakohustused 2022. aasta lõpu seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi kokku 853,5 miljonit eurot, 9,4% rohkem kui eelmise majandusaasta lõpus.

31. detsembri 2022 seisuga oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti 135,0 miljonit eurot.

Aruandekuupäeva seisuga olid kõik intressikandvad kohustused võetud eurodes.

Teise kvartali lõpus leppis kontsern finantseerimisasutustega kokku olemasolevate laenulepingute teatavate eritingimuste muutmises ja nende ajutise tühistamise pikendamises kuni 2022. aasta lõpuni. 2022. aasta jooksul eritingimuste rikkumist ei esinenud.

Omakapital 2022. aastal suurenes kontserni konsolideeritud omakapital 2,1%: 692,5 miljonilt eurolt 706,9 miljoni euroni. Omakapital aktsia kohta oli 0,95 eurot. 2022. aasta lõpus moodustas kontserni aktsiakapital 349 477 460 eurot. Põhjalikum ülevaade aktsiatest on esitatud peatükis „Aktsiad ja aktsionärid“.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Laevad ja muud investeeringud 2022. aastal moodustasid kontserni investeeringud 203,3 miljonit eurot, mida on 183.1 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal (20,2 miljonit eurot). Investeeringud olid peamiselt (176,7 miljoni euro ulatuses) seotud uue kiirlaevaga MyStar. Laeva kogumaksumus oli 252 miljonit eurot, millest 75,3 miljonit eurot investeeriti 2021. aastal.

Jätkuvalt keerulise majanduskeskkonna tõttu hoiti laevadega seotud investeeringuid miinimumtasemel ning tehti üksnes möödapääsmatult vajalikke hooldus- ja remonditöid. 2022.

aastal kestsid hooldus- ja remonditööd kokku 138 päeva.

Investeeringuid tehti ka energiatõhususe ja heite vähendamise projektide lõpuleviimisse, veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning muude haldussüsteemide arendamisse ja seoses Burger Kingi restoranide avamisega.

Kontserni peamised tulu teenivad varad on laevad, mis moodustavad ligikaudu 76% kontserni varade kogumahust. Aruandeaastal kuulus kontsernile 15 laeva.

Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga: t t /E uh a di i vL e na ima L iil v kea a r te eü hb aim tu d L iin L i is ona f

S ilja E u ro p a K ru iis ila e v 19 9 3 / 2 0 16 E e s ti-S o o m e ¹ Ü le ö ö k ru iis

S ta r R o -p a x k iirla e v 2 0 0 7 E e s ti-S o o m e S h u ttle -te e n u s

M e g a s ta r R o -p a x k iirla e v 2 0 17 E e s ti-S o o m e S h u ttle -te e n u s

M y S ta r R o -p a x k iirla e v 2 0 2 2 E e s ti-S o o m e S h u ttle -te e n u s

B a ltic Q u e e n K ru iis ila e v 2 0 0 9 E e s ti-R o o ts i Ü le ö ö k ru iis

V ic to ria I K ru iis ila e v 2 0 0 4 E e s ti-R o o ts i¹ Ü le ö ö k ru iis

R e g a l S ta r R o -ro k a u b a la e v 19 9 9 E e s ti-R o o ts i K a u b a v e d u

S a ilo r R o -ro k a u b a la e v 19 8 7 E e s ti-R o o ts i K a u b a v e d u

S ilja S y m p h o n y K ru iis ila e v 19 9 1 S o o m e -R o o ts i Ü le ö ö k ru iis

S ilja S e re n a d e K ru iis ila e v 19 9 0 S o o m e -R o o ts i Ü le ö ö k ru iis

G a la x y K ru iis ila e v 2 0 0 6 S o o m e -R o o ts i¹ Ü le ö ö k ru iis

B a ltic P rin c e s s K ru iis ila e v 2 0 0 8 S o o m e -R o o ts i Ü le ö ö k ru iis

R o m a n tik a K ru iis ila e v 2 0 0 2 N o rra -H o lla n d V ä lja p ra h itu d

Is a b e lle K ru iis ila e v 19 8 9 L ä ti-R o o ts i¹ Ü le ö ö k ru iis

A tla n tic V is io n R o -p a x k iirla e v 2 0 0 2 K a n a d a V ä lja p ra h itu d 1 Läti-Rootsi liini 2022. aastal uuesti ei avatud. 2022. aasta lõpu seisuga oli kontsern neli laeva (Silja Europa, Victoria I,

Galaxy ja Isabelle) lühiajaliselt välja prahtinud.

Seisuga 31. detsember 2022 oli laevade raamatupidamisväärtus kokku 1 288 miljonit eurot (31. detsember 2021: 1 083 miljonit eurot). Kontserni laevu hindavad regulaarselt kaks kuni kolm sõltumatut rahvusvahelist laevamaaklerit, keda aktsepteerivad ka hüpoteegipidajad.

Kõigil kontserni laevadel on kahjukindlustus (P&I) ning kere ja masinate kindlustus (H&M) ning kõik laevad vastavad kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele.

Kontsernil ei ole märkimisväärseid pooleliolevaid teadus- ja arendusprojekte.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Turuülevaade

Kontserni laevad vedasid 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ja 410 tuhandet kaubaveoühikut.

Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2022. ja 2021. aastal veetud reisijatest, kaubaveoühikutest ja sõiduautodest.

R e i ijs a d 2 20 2 12 0 2 M t su u u

S o o m e -R o o ts i 1 8 5 9 2 0 9 9 4 8 5 3 4 9 6 ,0 %

E e s ti-S o o m e 3 12 0 5 3 1 1 7 6 4 0 5 8 7 6 ,9 %

E e s ti-R o o ts i 4 8 2 3 4 5 2 4 9 3 8 3 9 3 ,4 %

K o k k u 5 4 6 2 0 8 5 2 9 6 1 9 7 5 8 4 ,4 %

K a v keu ü hb a i uo d 2 20 2 12 0 2 M t su u u

S o o m e -R o o ts i 6 3 8 3 8 7 0 8 5 5 -9 ,9 %

E e s ti-S o o m e 2 9 6 9 5 0 2 4 9 6 0 3 19 ,0 %

E e s ti-R o o ts i 4 8 9 8 1 4 8 7 12 0 ,6 %

K o k k u 4 0 9 7 6 9 3 6 9 17 0 11,0 %

S õ i tou ud a d 2 20 2 12 0 2 M t su u u

S o o m e -R o o ts i 117 3 0 8 8 3 13 0 4 1,1%

E e s ti-S o o m e 6 7 0 6 3 0 4 9 9 0 0 5 3 4 ,4 %

E e s ti-R o o ts i 3 1 2 9 1 19 8 9 8 5 7 ,3 %

K o k k u 8 19 2 2 9 6 0 2 0 3 3 3 6 ,1%

Kontserni opereeritavate liinide turuosad olid 2022. aastal järgmised: → ligikaudu 49% reisijateveost ja 60% ro-ro-kaubaveost Eesti ja Soome vahelistel liinidel → ligikaudu 47% reisijateveost ja 25% ro-ro-kaubaveost Soome ja Rootsi vahelistel liinidel → kontsern oli ainus reisijateveo teenuse pakkuja Tallinna ja Stockholmi vahel

Kontserni põhiliinide turuosa mõjutas eelkõige suutlikkus teenust pakkuda. 2022. aastal eemaldas kontsern Eesti-Soome liinilt kruiisilaeva Silja Europa ja Turu-Stockholmi liinilt kruiisilaeva Galaxy ja prahtis need välja.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 46 äriühingut. Kõik tütarettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt AS-ile Tallink Grupp. Järgmine skeem kajastab kontserni struktuuri aruandekuupäeval:

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Personal

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernis 4 904 töötajat (31. detsember 2021: 4 785). Töötajate arv aasta lõpu seisuga sisaldab ka 167 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.

S i . t1s seu 3g a de e m b e r 2 20 2 12 0 2 t su u uM

M a is m a a l k o k k u 1 0 8 1 1 0 4 9 3 ,1%

E e s ti 7 2 3 6 6 8 8 ,2 %

S o o m e 2 4 1 2 4 1 0 ,0 %

R o o ts i 9 8 10 3 - 4 ,9 %

L ä ti 13 2 1 - 3 8 ,1%

V e n e m a a 1 11 - 9 0 ,9 %

S a k s a m a a 5 5 0 ,0 %

L a e v a d e l 3 15 0 3 2 3 1 - 2 ,5 %

B u rg e r K in g ¹ 3 8 0 2 7 2 3 9 ,7 %

H o te llid e s ¹ 2 9 3 2 3 3 2 5 ,8 %

K o k k u 4 9 0 4 4 7 8 5 2 ,5 % 1 Burger Kingi ja hotellipersonali ei ole arvestatud personali hulka, mis on kajastatud real „Maismaal kokku".

2021. aasta personalikulusid mõjutas Eesti valitsuse palgatoetus, mis maksti otse töötajatele. Seda toetust 2022. aastal ei makstud. Rootsi valitsuse palgatoetus on kajastatud 2021. aasta muu äritulu koosseisus. Seda toetust 2022. aastal ei makstud.

2022. aastal moodustasid personalikulud 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot).

Haldustöötajate personalikulud olid 23,3 miljonit eurot ning müügi- ja turundustöötajate personalikulud 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot).

Aktsiad ja aktsionärid

Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp emiteerinud kokku 743 569 064 aktsiat, mille eest oli täielikult tasutud.

Kontserni aktsiad (ISIN: EE3100004466) on registreeritud Nasdaq CSD Eesti filiaalis ja nende kauplemistunnus Nasdaq OMX Tallinna börsil on TAL1T (REUTERS: TAL1T.TL, BLOOMBERG: TAL1T ET).

Alates 3. detsembrist 2018 on AS-i Tallink Grupp aktsiad registreeritud ka Soome väärtpaberite hoidmistunnistustena (Finnish Depository Receipts, FDR) ettevõttes Euroclear Finland Ltd ja need on noteeritud Nasdaq Helsingi börsil kauplemistunnuse TALLINK all (ISIN: FI4000349378). Iga FDR annab selle omanikule õiguse ühele aktsiale.

Kõik aktsiad on üht liiki ning iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Eelisaktsiaid ega eriõigustega aktsiaid emiteeritud ei ole. Vastavalt AS-i Tallink Grupp põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad. AS-i Tallink Grupp aktsiate ostuks ega müügiks pole tarvis luba.

AS-i Tallink Grupp aktsiatel ei ole nimiväärtust. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot.

9. juunil 2015 toimunud AS-i Tallink Grupp aktsionäride üldkoosolek kinnitas aktsiaoptsioonide programmi tingimused, mis võimaldasid väljastada optsioone kuni 20 miljonile aktsiale. Seisuga 31.

detsember 2022 ei olnud 2015. aasta aktsiaoptsiooni programmi raames ühtki optsiooni väljastatud.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

30. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel: 1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil AS-i Tallink Grupp aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

AS-i Tallink Grupp juhatusel ei ole õigust uusi aktsiaid emiteerida. Nõukogule on antud õigus kolme aasta jooksul alates 1. juulist 2021 suurendada aktsiakapitali 35 000 000 euro võrra 349 844 558,80 euroni.

Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2022:

O l rs s seu u u us a A k ts io n ä i r rved a A k ts io n i r ed %ä i t t rs vk ea aA % a k ts ia k a i ilt sp a t 1 - 9 9 6 2 8 7 2 0 ,4 % 2 0 2 7 3 6 0 ,0 % 10 0 - 9 9 9 12 0 9 8 3 9 ,3 % 4 4 8 9 9 6 9 0 ,6 % 1 0 0 0 - 9 9 9 9 10 7 11 3 4 ,8 % 2 7 6 5 5 0 5 9 3 ,7 % 10 0 0 0 - 9 9 9 9 9 1 5 18 4 ,9 % 3 6 4 9 0 5 6 3 4 ,9 % 10 0 0 0 0 - 9 9 9 9 9 9 15 6 0 ,5 % 4 3 7 7 3 2 8 8 5 ,9 % 1 0 0 0 0 0 0 - 9 9 9 9 9 9 9 3 2 0 ,1% 9 2 4 10 0 8 4 12 ,4 % 10 0 0 0 0 0 0 + 7 0 ,0 % 5 3 8 5 4 7 3 6 5 7 2 ,4 %

K o k k u 3 0 8 0 9 10 0 ,0 % 7 4 3 5 6 9 0 6 4 10 0 ,0 %

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontol NORDEA BANK ABP / CLIENTS FDR esindatud 9 177 FDR-ide omanikku. Aktsionäre ja FDR-ide omanikke oli kokku 39 985.

Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2022:

A it rsk o n ä i t t rs vk ea aA % a k ts ia k a i ilt sp a t

In fo rta r A S 2 9 7 5 7 2 7 5 2 4 0 ,0 %

B a ltic C ru is e s H o ld in g L .P . 8 1 9 7 1 6 0 9 11,0 %

IN G L u x e m b o u rg S .A . A IF A c c o u n t 4 4 0 7 7 0 6 6 5 ,9 %

B a ltic C ru is e s In v e s tm e n t L .P . 4 3 8 3 1 7 3 2 5 ,9 %

M u u d a k ts io n ä rid 2 7 6 115 9 0 5 3 7 ,1%

K o k k u 7 4 3 5 6 9 0 6 4 10 0 ,0 %

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2022: is s se e undR t A k ts io n ä i r rved a i t t rs vk ea aA % a k ts ia k a i ilt sp a t

E e s ti 3 0 3 8 9 4 5 5 0 5 6 9 8 2 6 1,2 %

K a im a n is a a re d 6 16 2 0 9 5 2 4 3 2 1,8 %

L u k s e m b u rg 8 4 6 5 13 4 10 6 ,3 %

S o o m e 18 1 3 1 2 2 0 6 9 5 4 ,2 %

A m e e rik a Ü h e n d riig id 11 12 8 5 6 5 10 1,7 %

L ä ti 2 6 8 12 3 0 14 1,1%

S a k s a m a a 2 0 7 4 6 0 8 7 2 1,0 %

L e e d u 10 6 7 6 3 4 9 3 0 ,9 %

A u s tria 2 6 3 2 4 10 4 0 ,9 %

T a a n i 10 2 0 5 0 4 3 2 0 ,3 %

Š v e its 3 4 1 7 0 8 4 7 9 0 ,2 %

Ü h e n d k u n in g riik 2 0 1 5 6 8 6 0 6 0 ,2 %

R o o ts i 9 1 4 10 5 2 9 0 ,2 %

M u u 8 3 4 16 6 9 5 0 ,1%

K o k k u 3 0 8 0 9 7 4 3 5 6 9 0 6 4 10 0 ,0 %

Seisuga 31. detsember 2022 kuulus 11,8% kontserni aktsiatest eraisikutele. Järgmine tabel kajastab kontserni investoreid investorite liikide alusel seisuga 31. detsember 2022: i iil I t rs kon v e skA t i i rveo n d aä r i t rs vk ea aA t % a k st ia k a i ilt sp a t

P õ h ia k ts io n ä r, In fo rta r A S 1 2 9 7 5 7 2 7 5 2 4 0 ,0 %

In s titu ts io n a a ls e d in v e s to rid 2 0 2 9 3 5 8 4 0 5 5 9 6 4 8 ,2 %

E ra is ik u d 2 8 7 7 9 8 7 5 9 0 7 16 11,8 %

Aktsionäride leping

Kontserni suuremad aktsionärid sõlmisid 2006. aasta augustis aktsionäride lepingu. Lepingut muudeti 2012. aasta detsembris. Muu hulgas sätestab leping, et lepingu pooled ja kõik Tallinki aktsionärid jäävad oma otsustes sõltumatuks ning ei kõnealune leping ega muud põhjused ei või neid otseselt ega kaudselt takistada teostamast oma hääle- või muid õigusi viisil, mis nende endi hinnangul on parimal kujul kooskõlas Eesti seadustest, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi reglemendist või Nasdaq Tallinna börsi heast ühingujuhtimise tavast tulenevate kohustustega.

AS-i Tallink Grupp kaks aktsionäri Baltic Cruises Holding L.P. (BCH) ja Baltic Cruises Investment L.P.

(BCI) ja veel üks aktsionär Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (Employee) II

L.P. (CVCI) on sõlminud kokkuleppe, mis piirab AS-i Tallink Grupp aktsiate vaba võõrandamist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 29. juunil 2017 BCI, BCH ja CVCI vahel sõlmitud kaasinvesteerimislepingus.

Kauplemine 2022. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Tallinna börsil 48 216 676 AS-i Tallink Grupp aktsiaga. Kõrgeim aktsiahind Nasdaq Tallinna börsil oli 0,64 eurot ja madalaim aktsiahind oli 0,46 eurot. Kontserni aktsiate kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Tallinna börsil oli 105,8 tuhat eurot.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

2022. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Helsingi börsil 15 413 156 AS-i Tallink Grupp FDR-iga. Kõrgeim hind oli 0,64 eurot ja madalaim hind oli 0,43 eurot. Kontserni FDR-ide kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Helsingi börsil oli 14,1 tuhat eurot.

Järgmised graafikud ja neile järgnev tabel annavad ülevaate kontserni aktsia ja FDR-i hinna liikumisest, päevakäibest ja Balti börsiindeksist ajavahemikul 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2022 ning turuandmetel põhineva turuväärtuse 2022. aasta lõpu seisuga.

Aktsia hind eurodes 1,40 1 800 1,30 1 700 1,20 1 600 1,10 1 500 1 400 1,00 1 300 0,90 1 200 0,80 1 100 0,70 1 000 0,60 900 0,50 800 0,4001/2021 700 04/2021 07/2021 10/2021 01/2022 04/2022 07/2022 10/2022

F BAk aD lt tRs i i tha i un rhi d u n ied n ue r deu or kdo sed ses

Päeva käive tuhandetes eurodes 800 600 400 200 -01/2021 04/2021 07/2021 10/2021 01/2022 04/2022 07/2022 10/2022

FPä De R v pa äk eä viv a e k t äiu vh ea tn ud het ae ns d ee tu er so d ee urs odes i sv k k nP ea eä mel rT u uljom vn ,rt su nH iä ä n a / k s u m ia

In trus vn Am t ae m in e l ljse eS un n Vg g ä am m mi ie eu a k s e i t r te u oi s u h e

T A L 1T 0 ,5 9 3 0 ,5 2 2 0 ,5 4 0 - 3 8 8 ,1 2 7 ,4 7

T A L L IN K F D R 0 ,5 8 6 0 ,5 0 3 0 ,5 3 6 - 3 7 4 ,0 2 6 ,4 7

Ülevõtupakkumised

Kontsern ei ole sõlminud juhtkonna ega töötajatega kokkuleppeid, mis näeksid ette ülevõtupakkumise korral hüvitise maksmist.

Dividendid 2022. aasta juunis otsustas aktsionäride üldkoosolek jätta 2021. aasta puhaskahjumist dividendid maksmata.

Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus otsustanud teha aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2022. aasta majandusaasta eest 2023. aastal dividende mitte maksta.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Majanduskeskkond

Kontserni tegevust mõjutasid peamiselt kliendikäitumise muutused ja majanduslikud arengud kontserni põhiturgudel Soomes, Rootsis ja Eestis, kuid ka geopoliitiline olukord ja Euroopas käimasolev sõda. Kuna peaaegu pooled kõigist reisijatest on soomlased, mõjutab kontserni kõige enam Soome majanduse areng. Samuti avaldavad kontsernile suurt mõju Eesti (2022. aastal 24% reisijate koguarvust) ja Rootsi (10%) majanduses toimuvad arengud.

2022. aasta algul mõjutasid kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt

COVID-19 seotud piirangud. Nõudlus reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist

Soomes ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel. Riikidevahelise reisimise nõudlus on jätkanud pidevat kasvu, kuid pole veel jõudnud pandeemiaeelsele tasemele. Aasiast lähtuva turismi taastumist on pidurdanud asjaolu, et mitu Aasia regiooni riiki vabanesid COVID-19-ga seotud reisipiirangutest alles 2022. aasta lõpus.

Ettevõtte kaubaveoäri püsis aruandeaasta jooksul tugev ja stabiilne, ehkki niigi raskele hinnakonkurentsile avaldasid täiendavat survet turutingimused ja opereeritavate laevade väiksem arv.

Viimastel andmetel vähenes 2022. aastal kõigi kontserni koduriikide majanduse reaalkasv võrreldes 2021. aastaga. SKP kaubavahetuse komponent jäi kõigil koduturgudel stabiilseks. OECD andmetel kasvas 2022. aastal Rootsis kaupade ja teenuste eksport 2021. aastaga võrreldes 6,6%, samas kui

Soomes oli kasv 1,5%. Samal ajal suurenes import Rootsis aastaga 8,7% ja Soomes 7,4%. Eestis kasvas kaupade ja teenuste eksport aastaga 5,0% ning kaupade ja teenuste import 5,8%.

Tööturg on COVID-19 pandeemiast taastunud, kuid Euroopas käimasoleva sõja tõttu on väljavaade endiselt ebakindel. Töötuse määr kahanes kõigil meie põhiturgudel. Kõige kõrgem on see endiselt

Rootsis ja kõige madalam Eestis. Kõrgem töötuse määr, aga ka üldine majanduslik ja poliitiline olukord nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil mõjutavad otseselt tarbijate kindlustunnet ja ostujõudu.

OECD tarbijate kindlustunde indeks, mis oli langenud rekordmadalale tasemele, on hakanud aeglaselt kerkima. Kõige suurem on tarbijate kindlustunne Soomes. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad kõrged energiahinnad, Ukraina sõda, karmistuv rahapoliitika ja kõrge inflatsioon.

Kahanenud kindlustundega keskkonnas võivad tarbijad eelistada vähem tarbida ja rohkem säästa, et olla tulevikus valmis võimalikeks majandusraskusteks. Vaatamata tarbijate kindlustunde madalseisule on kontserni reisijanumbrid pärast seda, kui 2022. aasta esimese kvartali lõpus kaotati pandeemiast tingitud reisipiirangud, siiski kiiresti taastunud.

2021. aasta majandusaastaga võrreldes keskmised kütusehinnad 2022. aastal peaaegu kahekordistusid. Eurodes mõõdetuna ja kaalutuna kontserni tarbimismahtudega kasvasid kütusehinnad maailmaturul keskmiselt 98%. Kütusehindade tõus oli peamine põhjus, miks kontserni üldine kütusekulu suurenes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 100%. Globaalse majanduse ja poliitika määramatuse tõttu jäävad kütusehinnad maailmaturul ilmselt ka edaspidi kõikuvaks.

Aasta pärast agressioonisõja algust Ukrainas on ettevõtete kindlustunne Rootsis ja Soomes stabiliseerunud, kuid Eestis langeb see jätkuvalt. Ettevõtetele teevad peamiselt muret sellised suured probleemid nagu energia ja toormaterjali taskukohase hinnaga kättesaadavus, oskustöötajate nappus ja tööjõukulud.

Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade kõikumise ja tarneraskuste, Ukraina sõja, inflatsiooni pidurdamiseks vajaliku intressimäärade tõusu ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Ä r ik in d lu s e in d e k s 10 8 10 6 10 4 10 2 10 0 9 8 9 6 9 4 9 2 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 2 0 2 1 2 0 2 2 2 0 2 3

P ik a a ja lin e k e s k m in e S o o m e R o o ts i E e s ti

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/business-confidence-index-bci.htm#indicator-chart

T a r b ija k in d lu s e in d e k s 10 4 10 2 10 0 9 8 9 6 9 4 9 2 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 2 0 2 1 2 0 2 2 2 0 2 3

P ik a a ja lin e k e s k m in e S o o m e R o o ts i E e s ti

Allikas: https://data.oecd.org/leadind/consumer-confidence-index-cci.htm#indicator-chart

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

R l t se S u u un Pa a m,e K 12 0 2 2 20 2 2 0 e32

S o o m e 3 ,0 % 2 ,2 % - 0 ,3 %

R o o ts i 4 ,8 % 2 ,9 % - 0 ,6 %

E e s ti 8 ,1% 0 ,8 % 0 ,5 %

A llik a s : O E C D (2 0 2 3 ), R e a l G D P fo re c a s t (in d ic a to r). d o i: 10 .17 8 7 / 1f8 4 15 0 b - e n (13 . 2 0m ä rts 2 3 )

T j( )t r t ts seu uö ö ö ö õä ä %m 12 0 2 2 20 2 2 0 e32

S o o m e 7 ,7 % 6 ,8 % 7 ,9 %

R o o ts i 8 ,8 % 7 ,5 % 8 ,3 %

E e s ti 6 ,2 % 5 ,6 % 5 ,3 %

A llik a s : O E C D (2 0 2 3 ), U n e m p lo y m e n t ra te fo re c a s t (in d ic a to r), d o i: 10 .17 8 7 / b 4 8 7 f2 c f- e n (13 . m ä 2rts 0 2 3 )

T i jr t se u u uh na b a a di md 12 0 2 2 20 2 2 0 e32

S o o m e 2 ,1% 7 ,0 % 5 ,3 %

R o o ts i 2 ,2 % 8 ,3 % 7 ,0 %

E e s ti 4 ,5 % 2 0 ,6 % 10 ,8 %

A llik a s : O E C D (2 0 2 3 ), In fla tio n fo re c a s t (in d ic a to r). d o i: 10 .17 8 7 / 5 9 8 f4 a a 4 - e n (13 . 2 0 2m ä rts 3 )

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated

Uus kollektiivleping 6. veebruaril 2023 sõlmisid AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing uue kollektiivlepingu järgmiseks neljaks aastaks. Lepingu kohaselt tõuseb kontserni Eesti meretöötajate palk 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal), võrreldes eelmise kollektiivlepingu miinimumtöötasudega.

Silja Europa prahileping 2023. aasta veebruaris kasutasid AS Tallink Grupp ja Hollandi varjupaigataotlejate vastuvõtu keskasutuse COA (Centraal Orgaan

Opvang Asielzoekers) volitatud organisatsioon Slaapschepen Public

BV võimalust pikendada Silja Europa varem sõlmitud lühiajalist prahilepingut kuni 19. juunini 2023.

Galaxy prahileping 2023. aasta veebruaris pikendasime kruiisilaeva Galaxy prahilepingut kuueks kuuks.

Tulud

Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). 2022.–2023.

aastal tasandab hooajalisi tulu kõikumisi kontserni tulu prahiteenustest.

Sõda Ukrainas avaldab negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset suurust ja kestust hinnata on raske.

Majanduskeskkonna ebakindlale väljavaatele vaatamata otsib juhtkond pidevalt võimalusi kasumlikkuse parandamiseks ja riskide (sh tegevuse hooajalisuse riskid, mida juhitakse prahilepingutega) juhtimiseks.

Teadus- ja arendusprojektid

AS-il Tallink Grupp ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib pidevalt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Otsime pidevalt innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusimad tehnilised projektid keskenduvad laevade CO heite vähendamise lahendustele.

2

Riskid

Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni ettevõtmisi võivad kahjustada ka muud riskid ja kontsernile seni teadmata asjaolud või sellised riskid ja asjaolud, mida praegu

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

peetakse ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool loetletud riskitegurid ei ole järjestatud toimumise tõenäosuse ega kontserni äritegevusele avalduva võimaliku mõju järgi.

→ Pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas → Valitsuste kehtestatud äritegevuse piirangud → Kõrge inflatsiooni mõju tarbijaharjumustele → Õnnetused, katastroofid → Makromajanduslik ja tööturu areng → Õigusaktide muudatused → Suhted ametiühingutega → Kütusehindade ja intressimäärade tõus → Turutrendid ja kliendikäitumine → Tööseadusandluse erinevuste mõju konkurentsivõimele, kui opereeritakse erinevate lippude all

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta.

Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).