Juba 8717 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 153 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,1 punktiga ja kommenteeritud 30 korda.

Tegevusaruanne 2024

AS Hilding Anders Baltic eelkäija AS UTS Mööbel asutati ja põhikiri kinnitati 05. augustil 1997 ning äriregistrisse kanti ettevõte 03.septembril 1997.

Alates 18.02.2004 tegutsetakse AS Hilding Baltic nime all. Alates juuni 2008 on ettevõtte nimeks Hilding Anders Baltic AS. Ettevõte kuulub

Euroopa suurimasse vedrumadratseid tootvasse kontserni Hilding Anders International Group.

Ettevõtte juhatuse liige on Janek Haud.

2024. aastal oli ettevõtte põhitoodanguks tepitud madratsikatted, mida müüdi kontserni teistele ettevõtetele, samas ollakse ka Baltikumi turul oma valmismadratsitega Sleepwelli kaubamärgi all.

2025. aasta eesmärgiks on jääda Skandinaavia suunal samale tasemele 2024. aastaga. Baltikumis on seoses raskenenud majandusolukorra oodata müügimahtude vähenemist.

2024. aastal moodustasid investeeringud põhivarasse 82 TEURi (2023.a. 33 TEURi). Investeeringut kasutati uute seadmete soetamiseks. 2025.

aasta ei ole plaanis suuremaid investeeringuid põhivarasse.

Asume Rae Tehnopargis ja tootmise- ja laokompleksi suurus on ca 22 000 m2. Tootmisvõimsus on ca 1 500 tuhat madratsikatet ja 50 tuhat madratsit aastas.

2024. aastal moodustas AS Hilding Anders Baltic müügitulu 31 962 TEURi (2023.a. näitaja 32 903 TEURi) ning müügitulu langus oli -2,86% (2023.a. langus -1,01%). Ettevõte müügitulust moodustas enamuse müük Euroopa Liitu.

Puhasrentaablus 2024.a. 5,12% ja 2023.a. vastavalt 5,49%.

Varade tootlus aastal 2024.a. 5,47% ja 2023.a. vastavalt 6,24%.

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2024.a. 5,18 ja 2023.a. vastavalt 4,46.

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Müügitulu kasv (%) = (müügitulu 2024 – müügitulu 2023) / müügitulu 2023 * 100

Puhasrentaablus (%) = puhaskasum /müügitulu* 100

Varade tootlus (%) = puhaskasum /varad* 100

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused

Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud puuduvad.

Majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvad riskid: - Börsikursside muutumisega seonduvad riskid puuduvad.

- Kapitalirendiga seotud põhivara intressimaksed on seotud euriboriga (muutub iga 6 kuu tagant).

- Valuutarisk on olemas, kuna müüme kontserni erinevates valuutades ning hiljem kaupleme Nordea e-marketi kaudu. Muutused kajastuvad kasumiaruandes muu äritulu- või kulu all.

Üldine makromajandus keskkond.

Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest

Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see jätab jälje ka Eesti majandusele. Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda. See mõjutaks

Eestit tugevalt, kuna oleme väike ja avatud majandus, mis toetub suuresti ekspordile. Kui USA viib ellu lubaduse kehtestada Euroopa Liidu ekspordile 25% suurune tollimaks, siis see aeglustaks Eesti majanduskasvu tuntavalt, kuid ei peaks kaasa tooma majanduslangust.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Tänavu tõstavad elukallidust kõrgemad toidukaupade ja teenuste hinnad, sealhulgas automaks, aga ka käibemaksu ja aktsiiside kergitamine. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes 6%ni. Kuna aasta alguses tõusis ka tulumaks, siis inimeste palga ostujõud väheneb. See piirab omakorda tarbimist ja majanduse kosumist. Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt.

Tööturu olukord püsib stabiilne. Eelmistel aastatel jäi tööturu reaktsioon majanduslangusele tagasihoidlikuks, hõive kahanes võrdlemisi vähe ning suurem kohanemine toimus töökoormuses. Majandusaktiivsuse kasv seega kohest värbamislainet ei põhjusta, sest esialgu saab toodangut kasvatada ka olemasolevate töötajatega. Töötuse määr praeguselt tasemelt küll langeb, aga pigem aegamisi ning osaliselt ka seetõttu, et

Eestis väheneb inimeste hulk, kes otsivad tööd. Kuna palgakasv kiirenes mullu hoolimata suurest vaba tööjõu hulgast, siis võib see viidata probleemile, et tööotsijate oskused ja tööandjate vajadused omavahel enam nii hästi ei klapi. Seda muret saab leevendada erinevate tööturumeetmetega, näiteks koolituste, praktikavõimaluste ja karjääriteenuste näol.