Juba 2628 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 73 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,7 punktiga ja kommenteeritud 199 korda.

Tegevusaruanne 2023

KIA Auto AS tegevuseks on KIA esindusõigus ja hulgimüük Baltikumis.

2023. aasta oli KIA Auto AS-ile järjekordselt edukas. Püstitati nii käibe- kui ka kasumirekord. Müügikasvu soodustas oluliselt paranenud autode tarne. Mudelivalikusse lisandus elektriline KIA lipulaev EV9.

2023. aastal müüdi edasimüüjatele kokku 4851 sõidukit (2022: 4117 tk.). KIA Auto AS 2023. aasta müügitulu oli 121 000 tuhat eurot (2022: 92 204 tuhat eurot), kasv 2022. aastaga võrreldes 31,2 %, millest sõidukite müük moodustas 92,8% (2022: 92.0%), varuosade müük 7,2% (2022: 8.0%).

Riigiti kasvas uute sõiduautode müük Lätis 12.3%, Eestis 11,8% ja Leedus 8.4%. KIA turuosa Baltikumis oli 2023. aastal 6,9% (2022: 6.4%). Eestis kasvas KIA-de müük 10,8%, Leedus 34,1% ja Lätis 9,7%.

Kokku registreeriti Lätis uusi KIA sõiduautosid 2023. aastal 907 tk. (2022: 827 tk.), Eestis 1 813 tk. (2022: 1 636 tk.) ning Leedus 2 041 tk. (2022: 1 522 tk.). Kokku kasvas KIA mudelite registreerimiste arv Baltikumis 19,5%. Mudelite lõikes müüdi enim KIA

Sportaget. Elektrisõidukeid müüdi 2023. aastal 221 tk. ( kasv 90,5% ).

Autobrändide seas hoiab KIA Eestis 7.9%-lise turuosaga neljandat, Lätis 4.9%-lise turuosaga viiendat ja Leedus 7,4%-lise turuosaga neljandat kohta.

31.12.2023 seisuga oli Baltikumis 24 ametlikku edasimüüjat (2022: 24 edasimüüjat).

2023. aastal töötas ettevõttes 11 töötajat (2022: 12 töötajat).

2024. aastalt ootame mõõdukat kasvu kogu Baltikumis. Leedus ja Lätis mõjutab müüki oluliselt parem majanduskeskkond võrreldes Eestiga. Vaatamata prognoositavale majanduslangusele mõjutab positiivselt Eesti müüki lähenev automaks 2025.

aastal. KIA prognoositav turuosa ületab Baltikumis 7% ja müük 5000 sõiduki piiri.

Aruande koostamise ajal kättesaadavate Statistikaameti andmete kohaselt langes kiire hinnatõusu tulemusel Eesti majandus 2023. aasta kolmandas kvartalis 3,9%. Statistikaameti sõnul oli kolmandas kvartalis tugevaima positiivse panusega majandusele kinnisvaraalane tegevus ja kaubandus. Majanduse pidurdajaks oli veondus ja laondus. Sama nõrk oli olukord ka töötlevas tööstuses. Lisaks tulid tuntavad negatiivsed panused ka infost ja sidest ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasest tegevusest. Eesti

Panga hinnangul langes majandus 2023. aastal 3.5%. Ka 2024. aastaks prognoosib Eesti Pank languseks 0.4%. 2023. aastal kasvas tarbijahinnaindeks 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2% (prognoos). 2024. aastaks ennustab Eesti Pank hinnatõusuks 3.4%. Inimeste ostujõud jätkab paranemist. Pisut enam kui aasta jooksul on keskmise palga ostujõud taastunud poole ulatuses; järelejäänud pool taastumisest kestab aga kauem, sest kuigi inflatsioon aeglustub, on tulevane palgakasv samuti vaoshoitum.

Elukalliduse kiirele tõusule eelnenud ostujõud ennistub tõenäoliselt 2025. aastal.

Majanduslanguse mõju jõuab järjest tugevamalt tööturule. Seni on ettevõtted püüdnud vältida töökohtade vähendamist, mistõttu koguhõive on peaaegu kaks aastat väldanud majanduslangusest hoolimata püsinud läbi aegade kõrgeimal tasemel. Töötajate hoidmine on saanud võimalikuks tänu majanduse peatse elavnemise ootusele ning reaalpalga alanemisele, mis on muutnud tööjõu tööandjate jaoks odavamaks. Suur tootlikkuse langus annab aga märku töötajate alarakendatusest ning pessimistlikumaks muutunud lähiettevaade toob kaasa tööpuuduse suurenemise, mis tipneb 2024. aastal 9% juures. Tööturu jahenemine kahandab palgakasvu. Vähenenud tööjõu nõudlus ning hinnakasvu aeglustumine avalduvad ka palgakasvu raugemises. 2024. aastal takistavad palkade täielikku kohanemist kasinamate majandusoludega juba sõlmitud kollektiivsed palgakokkulepped avalikus sektoris ja üleriigilise töötasu alammäära tõus 820 euroni. Keskmine palk suureneb 2024. aastal 6,6% ja taandub sellele järgnevatel aastatel 5% lähedusse. Järgmisel aastal jõustuv enam kui 13% suurune alampalga tõus on ilmselt mitmetele madalama tootlikkuse ja väiksema palgatasemega ettevõtetele üle jõu käiv ning osa töötuse kasvust läheb miinimumpalga tõusu arvele.

Statistikaameti andmetel registreeriti 2023. aastal 47 298 sõiduautot, mis on ligi 5% vähem kui aasta varem. Uusi sõiduautosid soetati seevastu 22 991 ehk ligi 12% enam kui 2022. aastal. Eestis 2025 aastal jõustuv automaks peaks hakkama positiivset mõju müügile avaldama 2024. aasta teises pooles.

Ettevõtte äritegevuses esineb hooajalisi kõikumisi. Traditsiooniliselt on autode jaemüügis müügitulu suurim teises kvartalis ja väikseim viimases kvartalis.2023. aastal olid kõikumised jätkuvalt seotud autode saadavusega ehk tehase tootmisvõimekusega (seda küll oluliselt vähem kui 2022. aastal).

Ettevõtte äritegevusega olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ei kaasnenud.

Ettevõtte tegevusega võivad kaasneda mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad likviidsusrisk, krediidirisk ja tururisk (s.h valuutakursi risk ja intressimäärarisk). Finantsriskide juhtimine on ettevõtte juhatuse pädevuses ja sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja maandamismeetmete tõhususe kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Finantsriskide juhtimisel juhindub ettevõte sisemiselt kehtestatud