Juba 26 675 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 116 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,2 punktiga ja kommenteeritud 114 korda.

Tegevusaruanne 2025

Puumarket AS-i majandustegevust mõjutab otseselt ümbritsev majanduskeskkond.

Statistikaameti andmetel 2025. aasta kokkuvõttes kasvas SKP kokku 0,6%

Tegevusaladest olid 2025. aastal suurima positiivse mõjuga töötlev tööstus ning info ja side. Jättes kõrvale erandliku 2024. aasta, siis on info ja side tegevusala Eesti majanduse mootorite seas püsinud ka viimastel rasketel aastatel.

Töötlev tööstus panustas positiivselt viimati 2021. aastal.

Suurematest tegevusaladest toetas majandust märgatavalt ka kinnisvaraalane tegevus. Majanduse suurimaks aeglustajaks oli lõppenud aastal kaubandus, samuti veondus ja laondus ning ehitus.

Eratarbimine on viimased kaks aastat püsinud 2023. aasta tasemel. Lõppenud aastal suurenesid eelkõige kodumajapidamiste kulutused finants- ja kindlustusteenustele. Samuti kasvasid märgatavalt väljaminekud kodusisustusele, vabale ajale, infole ja sidele ning haridusele. Enim vähenesid kulutused transpordile, alkoholile ja tubakale ning toitlustusele ja majutusele.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui 2024. aastal.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest.

Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem.

Ehitusmahud kahanesid neljandat aastat järjest. Eelmisel aastal kahanes maht kohalikul ehitusturul 1,4%. Hoonete ehitusmaht suurenes 1,9% eelkõige uute hoonete ehitamise tõttu, rajatiste ehitusmaht aga vähenes 6,8%.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht kahanes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,2%.

Välisriikides vähenes hoonete ehitus ja suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu 7% nagu aasta varemgi.

Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud ka eramute osakaal.

Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute eluruumide järele kasvas möödunud aastal pärast neli aastat kestnud madalseisu. Ehitusluba väljastati 6695 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui 2024. aastal. Endiselt oli levinuim elamutüüp korterelamu. Eelmisel aastal lubati kasutusse 1199 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 973 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, lao-, tööstushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.