Juba 1540 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 7 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2024

Amrion OÜ tegutseb audiovisuaalses sektoris, millel on Euroopa Liidu strateegiliste sihtide seas täita juhtiv roll rahvusvaheliste suhete ja koostöö ning kultuurilise mitmekesisuse edendaja ja esindajana.

Ettevõtte 2024.majandusaasta möödus töiselt tiheda 2023.aasta järellainetuses triivides. Filmivõtteid ei toimunud. Rahulikus tempos tegeleti peaasjalikult möödunud perioodidel alustatud filmiprojektide lõpetamise ja sihtfinantseerimise aruandlusega ning alustati Moonika Siimetsa uue mängufilmi „Eesti eest! Surmani.“ arendusega.

„Eesti eest! Surmani.“ räägib komöödia võtmes eri vanuses ja eluetapis naistest, kes kohtuvad Kaitseliidu sõdurioskuste kursustel, kus nad läbi tragikoomiliste katsumuste leiavad uuesti üles iseenda ja sõbrad kogu eluks. Mängufilmi stsenaarium on inspireeritud värvikatest isiklikest sõduriväljavõppel osalenud inimeste lugudest. Režissöör arvab, et rääkides tõsistest teemadest, nagu seda on kodumaa kaitsmine ja kriisideks valmisolek, on filmitegijate sõnum publiku jaoks vastuvõetavam just läbi huumori ning soovib, et selles ekraaniloos saaks olema kergust ja mängulusti nagu aegumatutes Sulev Nõmmiku linateostes („Noor pensionär“, „Mehed ei nuta“). Maailmas möllavate kriiside ja ärevate poliitiliste suhete taustal võiks film kõnetada ka laiemat publikut üle maailma.

„Eesti eest! Surmani.“ originaalstsenaariumi autoriteks on Martin Algus ja Moonika Siimets. Esialgse kava kohaselt võiks mängufilmi tootmine jõuda filmivõteteni 2026.aasta kevadeks.

2024.aastal valmisid kaks Amrion OÜ kaastootmisel filmitud Euroopa mängifilmi: 2023.aasta suvel ja varasügisel Eestis 16 mm filmilindile salvestatud mängufilm "The Swedish Torpedo" („Rootsi Torpeedo“, režissöör Frida

Kempff) maailmaesilinastus toimus 2024.aasta septembris Toronto Filmifestivalil (TIFF). Rootsi (peatootja Momento Film), Eesti, Soome ja

Belgia koostöös valminud mängufilm räägib Rootsi pikamaaujujast Sally Bauerist, kes esimese Skandinaavia naisena ujus 1939.aastal üle La

Manche'i väina. Eesti kinopublikuni jõuab film 2025.aasta augustis.

Kreeka autorikino pärjatud režissööri Alexandros Avranase uusima linateose "Quiet Life" ("Apaatia") rahvusvaheline esilinastus toimus 81.Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil (28.08-7.09.2024) Orizzonti võistlusporogrammi raames. Tegemist on Prantsusmaa (peatootja Les

Films du Worso), Kreeka, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Eesti kaastootmisprojektiga, mille võtted toimusid 2023.aasta kevadel enamalt jaolt

Eestis. Tugevalt sotsiaalkriitiline linateos käsitleb viimastel aastakümnetel Rootsist alguse saanud fenomeni, kus asüülitaotlusele eitava vastuse saanud perekondade lapsed langevad kummalisse letargiasse. Režissööri Alexandros Avranase sõnul räägib film sõja, vaesuse või poliitilise tagakiusamise tõttu oma kodudest välja aetud laste võitlusest taastada lootus ja stabiilsus iga hinna eest, leida valgust ebainimlikust olukorrast.

Eesti vaatajani jõudis "Quiet Life" ("Apaatia") esmakordselt 2024.aasta novembris Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) programmi raames.

Kodumaisel kinopublikul avanes võimalus filmi vaadata 2025.aasta jaanuaris.

Aruandeaastal jätkus Moonika Siimetsa teise täispika mängufilmi "Must auk" järeltootmine. Film on inspireeritud Armin Kõomägi novellikogumikust „Minu Mustamäe“ ning Andrus Kivirähki lühiloost „Inimväärne elu“ Film viib vaataja äärelinna magalarajooni ja jutustab kolm absurdikoomilist põimuvat lugu sealsetest asunikest, keda ühendab inimlik igatsus millegi parema järele. „Kui välja ilmuvad tulnukad, hiidämlik ja põlvpükstes austerlane, kipuvad unistused hääbuma,“ kõlab filmi põhisündmusete ametlik lühikokkuvõte.

Fantaasiasugemetega absurdikomöödia maailmaesilinastus toimus 22.septembril Ameerika Ühendriikide suurimal žanrifilmide festivalil Texases,

Austinis - Fantastic Fest Burnt Ends programmis. Oktoobris 2025 võitis film Warsawi filmifestivali Free Spirit auhinna ning seda näidati mainekal

SXSW festivalil Sydney’s Austraalias. Film linastus esmakordselt Eestis Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) 13.11.2024 ning jõudis kinosaalidesse 31.01.2025.

Eelseisev 2025.aasta tõotab tulla aruandeaastale sarnaselt vaikne, keskendudes Moonika Siimetsa uue kodumaise filmi arendamisele ning potensiaalsete koostööprojektide leidmisele.

Kaasaegne audiovisuaalne tootmine on selgelt rahvusvahelisele kaastootmisele orienteeritud ning välisproduktsioonide poolt koostööprojektide kasuks või kahjuks otsustamisel saab suuresti määravaks regionaalsete toetussüsteemide konkurentsivõimekus. Finantsstiimulid (cash rebate, tax rebate) on tänapäeval saanud filmide rahastusplaani tavapäraseks osaks, mistõttu leiab konkureerivaid tagasimakse süsteeme nii Euroopas kui kaugemal. Kodumaise Film Estonia tagasimaksesüsteemi (cash rebate) eelarve on välisproduktsioonide (varasemat) huvi arvestades aga juba mõnda aega ebapiisav ja ebakindel olnud ning mitmed projektid on seetõttu n.ö parematele jahimaadele liikunud. 2022.aasta kevadel tõsteti Film Estonia tagasimaksefondi jooksva aasta eelarvet erakorraliselt 2 miljonilt eurolt 5,4 miljoni euroni, 2023.aasta fondi maht oli 4 miljonit eurot. Nüüd, kui Film Estonia 2024. ja 2025.aasta eelarved on kasvanud 6.miljoni euroni aastas, on väikeriik Eesti globaalse filmitööstuse konkurentsile (sh sisutootmine voogedastusplatvormidele) ja inflatsioonile kahjuks juba alla jäänud.

2020.aastal koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga alanud ebakindluse lainele on järgnenud Venemaa agressioon Ukrainas, Iisreali agressioon

Lähis-Idas ning majanduslangus. Ilmselt just nimetatud geopoliitilistest arengutest johtuvalt on viie aasta jooksul Eestis mitmed riiklikud investeerimisotsused, sealhugas ka filmilinnaku rajamisega seonduv, tegemata jäetud või edasi lükatud. FilImitootmise infrastruktuuri puudujäägid pärsivad Eesti ekspordivõimekust välisproduktsioonidele tootmisteenuste osutamise näol. Eksport omakorda elavdab siseriiklikku tabimist ning annab majandusele elujõudu.

Isegi, kui ebakindlad geopoliitilised arengud ja kasvavad kaitsekulutused on Baltimaades ühiselt muret tekitavad tegurid, siis Eesti naaberriigid –

Läti ja eriti Leedu – on rahvusvahelise filmitööstuse võttepaikadena Eestiga võrreldes hetkel tuntavalt eelistatud. Tuleb tunnistada, et Eesti konkurentsieeliste kaotamine naaberriikidele on seotud pikaajalise strateegilise plaani puudumisega. (Filmistuudio vajalikkusest Eestis on räägitud üle kümne aasta.) Nii Läti kui Leedu on Euroopa Liidu rahastuse toel arendanud filmitootmise infratsruktuuri, mida Eesti ei ole prioritiseerinud. Kätte on jõudnud aeg, kus välisproduktsioonide huvi lähiaastatel Eestis filmida võib jääda oodatust tagasihoidlikumaks ning ka