Juba 24 787 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 68 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2024

OÜ Inseneribüroo STEIGER põhitegevusalaks on maapõue, vee ja keskkonnaga seotud insenerteenuste (geoloogilised uuringud, keskkonnamõju hindamine, keskkonnauuringud, projekteerimine, laboratoorsed- ja puurtööd, konsultatsioonid jms) osutamine peamiselt mäetööstuse, energeetika, taristuehituse ja keskkonnaehituse valdkonnas. Aruandeaasta jooksul osutati teenuseid kokku üle 200-le ettevõttele ja asutusele. Ettevõtte konsolideeritud käive 2024. a oli 5,300 miljonit eurot (2023: 4,580 miljonit eurot).

Ettevõtte tegevus sõltub suures osas arendustegevusest Eesti Vabariigis ja piirkonnas laiemalt st tegevustest, mis on seotud või sõltuvad üldisest majanduslikust olukorrast, suurarendustest, tehnoloogia muutustest, rohepöördest jms. Näiteks mõjutab ettevõtte tegevust üleminek taastuvatele energialahendustele, suured taristuprojektid jms. Vaatamata väljakutsetele Eesti majanduses ja mitme traditsioonilise sektori nõudluse langusele on ettevõtte tegevus tänu oma mitmekülgsusele stabiilne ning kasvav. Hooajalised kõikumised tasandatakse töö planeerimisega nt suve perioodil tehakse rohkem välitöid ning talve perioodil tegeletakse rohkem andmeanalüüsi ja kameraaltöödega. Hooajalisusest on kõige rohkem mõjutatud ehitusmaterjalide katselabor, kus seda vältida võimalik ei ole. Alates 05.02.2024a vastab ettevõtte juhtimise süsteem ISO 9001:2015; ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 standarditele, mis katavad kõiki ettevõtte põhiteenuseid ja toimimist. Selle raames pööratakse kõigis töödes tähelepanu keskkonnahoiule ja ettevõtte majandamisele alates jäätmete sorteerimisest, kuni võimalikult keskkonnahoidlike lahenduste pakkumiseni klientidele. Kuigi ettevõte teenindab ka väliskliente ja omab tütarettevõtet Indias ei ole valuutakursside, intressimäärade ega börsikursside muutumine avaldanud olulist mõju kontserni majandustulemustele. Vastavad riskid on teadvustatud ja nendega arvestatakse otsustusprotsessis ja tööde planeerimisel.

2024. aasta vaates väärivad Eesti kontekstis märkimist järgmised tööd: osalemine Harju, Rapla,

Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringute koostamise töörühmas koos OÜ-ga

Skepast&Puhkim, tellija Transpordiamet; tööstusliku fosforiidiproovi võtmine, tellija EGT; puurtööd (2300 jm) Roosna-Alliku aleviku süsinikuneutraalsele maasoojusküttele üleviimiseks, tellija EGT; rekordsügava, 712 m maasoojuspuuraugu rajamine Arbavere uurimiskeskuse tarbeks, kuhu Eestis esmakordselt paigaldasime ka uudsel tehnoloogial põhineva HRE toru, tellija EGT; Lavassaare ja Elbu turbatootmisala korrastamise projekt 950 ha pindalal, tellija Tootsi

Turvas; Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kõnnu Suursoo veerežiimi taastamistööde projekt 1400 ha pindalal, tellija RMK; Paldiski vesisalvesti ehitamise keskkonnamõju seirejaama rajamine, mille koosseisus mh paigaldati Eesti esimene erasektori seismoseire jaam, mis liideti ka üleriigilisse seirejaamade võrgustikku, tellija OÜ Energiasalv; Liivi meretuulepargi geofüüsikaliste andmete kontroll ning uuringute strateegia ja tehnilise lähteülesande koostamine, tellija Enefit Green; osalemine OY QHeat puurtöödel Soomes 2000 m maasoojuspuuraukude rajamisel jt.

Ehitusmaavarade uuringutest tehti enim töid ettevõttele OÜ Marina Minerals ja OÜ Sokkel

Karjäärid. Lubjakivi uuringutest oli olulisem Rae uuring AS-le Ahtol ning liiva uuringutest Jädivere ja Vikipalu uuringud OÜ-le Sokkel Karjäärid. Turba uuringutest olid olulisemad AS Elva E.P.T.

tellimusel tehtud Sangla ja Sangla II uuringud.

2024. a oli täheldatav tellimuste mahu vähenemine mitmetes traditsioonilistes kliendigruppides nagu näiteks maavarade uuringute valdkonnas, mis koos tee-ehituse mahtude vähenemisega tõi kaasa ka nõudluse languse südamikpuurimistöödes ja laborianalüüside mahtudes.

Insenerteenuste valdkonnas on märgatav tellimuste mahu vähenemine maaparanduse ja turbatootmisalade projekteerimise valdkonnas.

Võib eeldada, et maavarade uuringute nõudluse langus jääb ka lähiaastaid mõjutama. Laiem vajadus uute maardlate kasutusele võtmiseks on eelduslikult väiksem kui varasemalt. Siiski, ettevõtte vaates võib eeldada, et erinevad tööd RB ehituse raames ja võimalikud ühekordsed