Miks ja millal viiakse metsamaal läbi valgustusraiet?
Noores eas on mets teatavasti väga tihe. Tihe on ka konkurents toitainetele ja valgusele. Seetõttu leiame valgustusraieta kinnistul sageli puid mis kasvavad väga tihedalt ja on justkui pikaks venitatud. Need on väheväärtusliku ja kiire tempoga kasvav materjal mis lämmatab aeglasemalt kasvavad okas- ja lehtpuud.
Valgustusraie eesmärgiks ongi vabastada aeglasemalt kasvavad puud kiiremini kasvavate lehtpuude alt, et kujundada välja metsaomanikule sobiv puistukooslus. Kui õigel ajal valgustusraied tegemata jätta, võib juhtuda et metsamaal hakkab liigilist koosseisu domineerima hoopis mõni muu puuliik kui alguses planeeritud, mille hiljem ümber kujundamine on kulukas ja aeganõudev protsess.
Valgustus või võsaraiet viiakse läbi kinnistul, mille keskmine vanus jääb 20 – 30 aasta kanti või kui puistu keskmine diameeter jääb 8 sentimeetri piiri. Looduslikult uuenenud metsa puhul on õige aeg mõelda selle töö peale alles siis kui võsa pikkus on 5 meetri ringis ja kasvavaid puid hekatri kohta vähemalt 3500. Värskelt istutatud metsa puhul tuleks aga seda tööd tihemini teha kuna noored ja väiksed puud vajavad kasvama jäämiseks rohkem valgust.
Oluline on ka ära märkida, et tihti ei ole võimalik valgustusraielt tulu teenida, sest maha rajutud materjali pole enamjaolt piisavalt palju et see energiapuiduna maha müüa.
Soovite metsandusalast nõu?
Kommentaarid (0)