Majandusaasta aruanne
Reaalses elus pakub ettevõtte majandusaasta aruanne huvi päris laialdaselt – selle vastu tunneb huvi äriregister, kes kontrollib majandustegevuse vastavust seaduses määratletule, maksu- ja tolliamet, võlausaldajad. Ka krediidiregister, millele kaudu saavad ettevõtte majandustegevuse põhiandmed ja eriti võlad ning võlgnevused või nende andmete puudumine kättesaadavaks igale päringu esitajale. Ja lõppude lõpuks konkurendid, partnerid, tarnijad ja teised, kes selle kaudu määratlevad ettevõtte usaldusväärsust. Viimane on aga otseses seoses sellega, millistel tingimustel (ja kas üldse) ettevõttega tehinguid tehakse, kas ja kui palju nõutakse ettemaksu jne. Aruande puudumine aga näitab ettevõtte eriliselt madalat usaldatavust.
Majandusaasta aruande koostamine (RPS §14) koosneb kahest mahukast osast: raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse veel vandeaudiitori järeldusotsus (auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel).
Kui hakatakse nimetatud dokumenti koostama, on vajalik läbida viis etappi:
- raamatupidamise aastaaruande koostamine
- tegevusaruande koostamine
- audiitorkontroll
- kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ning
- valminud majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Põhiaruannetena mõistame me
- bilanssi
- kasumiaruannet
- rahavoogude aruannet ning
- omakapitali muutuste aruannet
Kommentaarid (0)