Maakütte ajaloost– Eesti Puurkaev OÜ
Maakütte ajaloost
Alates 1980-ndatest on maaküte kodukütteviisina populaarsust kogunud ja on tänase päevani kõige efektiivsem kütteviis, nii eramajadele kui ka kortermajadele. Soomes ja Rootsis on just kortermajad need, kes enim maakütte efektiivsust ära kasutavad ja sellest läbi madalamate küttekulude kasu lõikavad.
Meil Eestis ei ole maaküte veel sellist hoogu sisse saanud, kuid kõik kasutajad on eranditult küttekuludelt võitnud. Arvutused on näiteks näidanud, et maaküte on ligi neli korda odavam kui elektriradiaatoriga kütmine ja kaks korda odavam kui puudega kütmine, rääkimata sellest, et viimasega neist kaasneb ka manuaalne töö kütmise või lisaks ka sissetoomise ja lõhkumise näol.
Siinkohal tasub ära märkida, et maakütte puhul on tegemist täisautomaatse lahendusega, kus ainus kaasnev töö on paigaldajal ja seegi on ühekordne. Edaspidi hoiab maaküte juba vastavalt teie nupuvajutusele, kas sooja või jahedat, mis teeb sellest äärmiselt mugava kütteviisi ja on seeläbi tõusnud oma aega kõrgelt väärtustavate Eesti elanike seas eelistatuimaks kütteviisiks.
Kui tänase seisuga on Eesti kõige populaarsem viis maakütet paigadalda niinimetatud horisontaalse kollektoriga, mis sisuliselt tähendab seda, et torustik, millega maapõuest soojust kogutakse on võrdlemisi suure pindala peale ära jaotatud ja see on piiranud nii mõnegi väiksema krundiga või haljastusega krundiga huvilisel maakütte paigaldamist.
Just krundi suurus või haljastus, mida ei soovita rikkuda, on olnud suurimad komistuskivid, kui on soovitud paigaldada maakütet. Selleks on tänapäeval aga juba päris mitu lahendust, mis ainuüksi ei lahenda ära muret, et krunt on liiga väike või ei soovita haljastust rikkuda, vaid lisab ka kogu küttesüsteemile omajagu efektiivsust.
Kuna soojus maapinna sügavustes on stabiilsem, kui pealiskihis, mille talvine ja suvine temperatuur on suuresti erinevad, siis võimaldab vertikaalne kollektor ehk puuraukudega loodud kollektor oluliselt stabiilsemat kasutegurit läbi aasta ja nõuab seeläbi elektrijõul töötavalt maasoojuspumbalt vähem tööd ja tagab veelgi soodsamad küttekulud.
Alates 1980-ndatest on maaküte kodukütteviisina populaarsust kogunud ja on tänase päevani kõige efektiivsem kütteviis, nii eramajadele kui ka kortermajadele. Soomes ja Rootsis on just kortermajad need, kes enim maakütte efektiivsust ära kasutavad ja sellest läbi madalamate küttekulude kasu lõikavad.
Meil Eestis ei ole maaküte veel sellist hoogu sisse saanud, kuid kõik kasutajad on eranditult küttekuludelt võitnud. Arvutused on näiteks näidanud, et maaküte on ligi neli korda odavam kui elektriradiaatoriga kütmine ja kaks korda odavam kui puudega kütmine, rääkimata sellest, et viimasega neist kaasneb ka manuaalne töö kütmise või lisaks ka sissetoomise ja lõhkumise näol.
Siinkohal tasub ära märkida, et maakütte puhul on tegemist täisautomaatse lahendusega, kus ainus kaasnev töö on paigaldajal ja seegi on ühekordne. Edaspidi hoiab maaküte juba vastavalt teie nupuvajutusele, kas sooja või jahedat, mis teeb sellest äärmiselt mugava kütteviisi ja on seeläbi tõusnud oma aega kõrgelt väärtustavate Eesti elanike seas eelistatuimaks kütteviisiks.
Kui tänase seisuga on Eesti kõige populaarsem viis maakütet paigadalda niinimetatud horisontaalse kollektoriga, mis sisuliselt tähendab seda, et torustik, millega maapõuest soojust kogutakse on võrdlemisi suure pindala peale ära jaotatud ja see on piiranud nii mõnegi väiksema krundiga või haljastusega krundiga huvilisel maakütte paigaldamist.
Just krundi suurus või haljastus, mida ei soovita rikkuda, on olnud suurimad komistuskivid, kui on soovitud paigaldada maakütet. Selleks on tänapäeval aga juba päris mitu lahendust, mis ainuüksi ei lahenda ära muret, et krunt on liiga väike või ei soovita haljastust rikkuda, vaid lisab ka kogu küttesüsteemile omajagu efektiivsust.
Kuna soojus maapinna sügavustes on stabiilsem, kui pealiskihis, mille talvine ja suvine temperatuur on suuresti erinevad, siis võimaldab vertikaalne kollektor ehk puuraukudega loodud kollektor oluliselt stabiilsemat kasutegurit läbi aasta ja nõuab seeläbi elektrijõul töötavalt maasoojuspumbalt vähem tööd ja tagab veelgi soodsamad küttekulud.
Kommentaarid (0)