Juba 1673 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 166 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2024

Arter Kinnisvara OÜ-le (endise nimega Tiigiveski Arendus OÜ) kuuluvad hoonestatud kinnistud Tallinnas Liivalaia tänava piirkonnas kogupindalaga 11 920 m2.

Ettevõte on rajamas multifunktsionaalset hoonekompleksi, mis koosneb 28- ja 15-korruselisest büroohoonest ja 9-korruselisest kortermajast ning neid ühendavast keskhoonest koos parkimismajaga. Kokku 43 tuhande m² üüripinnaga kvartalis on valmimas 34 tuhat m² kõrgekvaliteedilist büroopinda, 6 tuhat m² erinevaid toitlustus- ja teeninduspindu ning 4,3 tuhat m² üürikortereid. Lisaks büroodele on hoones kaubanduspinnad, ilu- ja terviseteenuseid pakkuvad ettevõtted, spordiklubi ning 2 restorani.

Kahekorruselisse maa-alusesse parklasse ja kompleksis asuvasse parkimismajja tuleb kokku 470 parkimiskohta, Eesti suurim, 90 kohaga jalgrataste siseparkla rataste pesu- ja remondialaga ning riietus- ja duširuumidega. Kvartali hoonete ette tuleb linna-väljak, 15- korruselise büroohoone katuseterrassile 500 m² suurune linnaaed ning hoonete taha jääva kunagise Härjapea jõesängi alale park, mis on avatud kõigile linnaelanikele.

2024. aasta lõpus, pärast kolmeaastast ehitustegevust, kolisid hoonesse esimesed büroopindade üürnikud. Samuti avati spordiklubi ja restoranid VÕIVÕI ning Aroma. 2025. aasta sügiseks peaksid kõik üürnikud, kaasa arvatud kompleksi suurim üürnik AS Swedbank koos oma tütarettevõtetega olema kolinud uutele pindadele.

Keskkonnasõbralike energialahendustega liginullenergiahooned on projekteeritud ja ehitatakse vastavalt rahvusvahelise BREEAM standardi Excellent kõrgele tasemele.

Eesti majanduse ja ärikinnisvaraturu arengud Tallinnas 2024. aastal ning väljavaated 2025. aastaks

Siin ja edaspidi esitatud andmed pärinevad Swedbanki, Statistikaameti ja Colliers Internationali poolt avaldatud ülevaadetest.

Eesti majanduslangus jätkus ka 2024. aastal, kuigi esimesi positiivseid märke võimalikust trendi muutusest oli näha aasta teises pooles, kui kaupade eksport hakkas taas kasvama. Habras geopoliitiline olukord on ettevõtjaid hoidnud äraootaval seisukohal ja suuremaid investeeringuid pole siiski tehtud. Samal ajal on valitsus püüdnud ravida eelarve defitsiiti olemasolevate maksude tõstmise (käibemaks ja eraisikute tulumaks), aga ka uute maksudega (automaks, julgeolekumaks). Kuna paljude eelarveliste kulude kasv on indekseeritud, siis parimal juhul on maksumuudatuste mõju eelarve defitsiidile neutraalne. Küll aga on Eesti tarbijahindade kasv olnud viimastel aastatel üks kiiremaid Euroopas. Planeeritud kaitsekulude hüppeline kasv 5%-ni SKT-st tähendab suure tõenäosusega valitsuse eelarve ja jooksevkonto veelgi suuremat defitsiiti, mille rahastamiseks täna veel katteallikaid pole. Eesti on muutunud kalliks riigiks nii kohalikele kui turistidele ning ettevõtjate huvi siia investeerida on järsult vähenenud tulenevalt nii valitsuse tegevuse ettearvamatusest kui geopoliitilistest mõjudest.

Colliers International kinnisvarabüroo andmetel langes ärikinnisvara tehingute turg Baltikumis mitmendat aastat järjest, kukkudes 2024.

aastal rekordmadalale tasemele (830 miljonit eurot). Ainsaks positiivseks erandiks oli Eesti, kus ärikinnisvara tehingute kogumaht tõusis 2023. aasta 150 miljonilt 2024. aastal 483 miljonile eurole. Peamisteks põhjusteks oli kahe suure kaubanduskeskuse (Viru Keskus ja

Kristiine Keskus) omanike vahetus. Lätis ja Leedus jäid tehingute mahud oluliselt madalamaks. Madala aktiivsuse põhjused on peamiselt geopoliitilised, oma osa on ka majanduse üldisel madalseisul.

Tallinna büroopindade turg on samuti jahtumas – kui seni olid nõudlus ja pakkumine pigem tasakaalus, siis viimasel aastal on nõudlus märgatavalt vähenenud ja vakants on kasvanud kõigis büroomajade alamsegmentides. Sellest tulenevalt võib prognoosida survet üürihindadele ning vakantsi suurenemist nii uute kui vanemates büroomajades.

Riskid ja riskijuhtimine

Üürnikega seotud krediidiriski juhitakse ettevõttes valdavalt kas ettemaksude või pangagarantiide/tagatisdeposiitide abil, samuti tegeldakse aktiivselt võlgnevuses olevate üürnikega.

Pangalaenu intressid on enamasti seotud Euroopa Keskpanga baasmäärade muutustega. Seega on ettevõte üsna avatud intressiriskile. Intressiriskide maandamiseks hoiab ettevõte laenude suhet varade turuväärtusesse mõõdukal tasemel.

Likviidsusriski maandab ettevõte piisava suurusega rahareservide abil. Vajadusel saab pakkuda täiendavat likviidsust kontserni emaettevõte.

Kuna ettevõtte tegevuspiirkonnaks on Eesti ja kõik üürilaekumised on eurodes, siis valuutariski mõju ettevõttele puudub.