Tänapäeval teab maailm kanepit peamiselt kui kergemat sorti narkootikumi. Kanepitaimi on kasvatatud aastatuhandeid ning see on ka üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Kanepit kasutatakse nii ravimtaime, kiudtaime kui ka õlitaimena.

Erinevatest taimeosadest saadakse tekstiili, köit, paberit, biokütust, aga ka narokootilisi aineid. Kanepi liike on erinvaid ning siinkohal ongi oluline kummutada müüdid ning teha selgeks, mis vahe on toiduainetööstuses ja looduskosmeetikas kasutataval kultuurkanepil ning kurikuulsal (ja enamikes riikides keelatud) india kanepil.

Kannabinoidid CBD ja THC

Kultuurkanep (cannabis sativa var. sativa), mida kasutatakse tööstuslikult, sisaldab kannabinoidi CBD, mis ei ole psühhotroopse toimega. Taim kasvab kõrgeks ja on tugevate kiuliste vartega. Seemnetest pressitakse õli, mis on lõõgastava, niisutava, rahustava ja leevendava toimega. Vartest saadakse kiudu, et teha tekstiile, köit ja muud. Kultuurkanepit kasvatatakse rohkem kui kolmekümnes erinevas riigis.

India kanep (cannabis indica) seevastu sisaldab kannabinoidi THC, mis on psühhotroopse toimega. Taim on lühem, kasvatab rohkem lehti ja õisikuid. See Omab lõõgastavat ja psühhoaktiivset toimet ning on kasutusel psühholoogiliste haiguste raviks. India kanepit on illegaalne kasvatada enamikes maailma riikides.

Lisaks erinevale kasvule ongi nende kahe taime kõige olulisem erinevus see, et kultuurkanep ei põhjusta tarbimisel “pilves olekut” kuna ei sisalda psühhortoopseid aineid. Õlimeistrite kanepiõli tarbimine ohutu ning seda võib julgelt kasutada erinevates toitudes ja jookides, karmata pilve jääda või kriminaalkorras karistatud saada.