Miks lapsed ei räägi seksuaalsest väärkohtlemisest?
Seksuaalne väärkohtlemine on valus ja traumeeriv kogemus, mis jätab sügavaid jälgi ohvrite psüühikasse. Kuigi paljud inimesed võivad küsida, miks laps, kes on kogenud seksuaalvägivalda, ei räägi sellest kohe, on vastus sellele küsimusele keeruline ja mitmetahuline. Allpool on välja toodud mõned peamised põhjused, miks lapsed ei pruugi seksuaalse väärkohtlemise kohta rääkida:
Häbi ja süütunne: Lapsed, kes on kogenud seksuaalväärkohtlemist, tunnevad sageli süüd ja häbi. Nad võivad süüdistada ennast selle eest, mis juhtus, ning arvata, et nad oleksid pidanud väärkohtleja peatama. See süütunne võib olla eriti tugev, kui väärkohtlemine kestis pikka aega.
Väärkohtlemise jõuetus: Väärkohtlemise korral on laps sageli jõuetu ja ei suuda väärkohtlejat ise peatada. Väärkohtlemine võib hõlmata jõudu mitmel erineval viisil, kuid lapsed ei pruugi suuta end kaitsta.
Hirmud tagajärgede ees: Lapsed võivad karta väärkohtlemise tagajärgi, kui nad räägivad sellest teistele. Väärkohtleja võib ähvardada lapsi või öelda neile, et neid ei usuta. Lapsed võivad muretseda selle pärast, kuidas nende pereliikmed reageerivad või kardavad, et neid hakatakse süüdistama.
Hirmud väärkohtleja ees: Mõned lapsed armastavad või hoolivad oma väärkohtlejast ning kardavad, et väärkohtleja saab haiget või karistatakse, kui nad räägivad. Nad võivad karta ka väärkohtleja viha või ähvardusi.
Puudulik teadlikkus: Lapsed võivad olla liiga noored või teadmatuses, et mõista, mis nendega toimub, eriti kui väärkohtlemine algab järk-järgult.
Süü segadus: Lapsed, keda on väärkoheldud, võivad olla segaduses ja vastuoluliste tunnetega. Alguses võib väärkohtlemine tunduda sooja ja lähedasena, kuid hiljem mõistavad nad, et see on vale. Selline segadus võib takistada neil rääkimast.
Mõtete blokeerimine: Mõned lapsed võivad blokeerida seksuaalse väärkohtlemise mõtted ja teeselda, et see ei toimu, et sellest mitte mõelda.
Hirmud avalikkuse ees: Lapsed võivad karta, et seksuaalne väärkohtlemine muudab nad räpasteks või rüvetatuks, ning seetõttu ei taha nad sellest rääkida.
Kokkuvõttes on seksuaalse väärkohtlemise kohta mitmeid põhjuseid, miks lapsed ei pruugi rääkida. See on tundlik ja keeruline teema ning lapsed vajavad toetust ja mõistmist, et julgeda oma kogemustest rääkida. Täiskasvanud peaksid olema valmis kuulama ja usaldama lapsi ning pakkuma neile tuge ja abi, kui nad otsustavad rääkida seksuaalsest väärkohtlemisest.
Loe pikemalt Pille Alaveri kodulehelt!
Kommentaarid (0)