Juba 3554 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Eesti elektrituru olukord on jätkuvalt väga toetav tuumaenergia võimaluse arendamiseks. 2023. aastal importisid Balti riigid kokku 11,4TWh elektrit, mis on peaaegu sama palju kui kogu Saksamaa netoimport. Keskmine Eesti spot turu elektri hind oli 2023 aastal 93€/MWh, üks kõrgemaid Euroopa Liidus.

2023 aasta detsembris avaldas põhivõrguettevõte Elering varustuskindlusaruandes, et Narva põlevkivielektrijaamad ei ole piisavad peale 2027 aastat varustuskindluse tagamiseks ning vajalikud on uued kindlad võimsused arvestades suuremahulisi põlevkivi, kivisöe ja maagaasi elektrijaamade sulgemisi Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus lähemad 10 aastat. Jätkuvalt on Fermi Energia ainus Balti riikide süsinikheitmeta kindla elektritootmisvõimsuse arendusprojekt ning sellisena omab olulist konkurentsieelist kõigi piirkondlike fossiilsete tootmisvõimsuste ees vaatamata täiendavate taastuvenergia võimsuste või välisühenduste lisandumisele.

Tehnoloogiavalik 2023 aasta 8 veebruari aastakonverentsil avaldas Fermi Energia enda tehnoloogiavaliku, milleks oli GE Hitachi Nuclear Energy keevaveereaktor

BWRX-300 SMR. Fermi Energia juhatuse kinnitatud ja Kliimaministeeriumile avaldatud eesmärgiks on kahe reaktoriga tuumajaam 600MWe, millest esimese kommertslikku tootmisse jõudmise tähtaeg on 2035 aasta. 2023 a. aprillis allkirjastas Fermi Energia USAs GE Hitachiga varajaste tööde lepingu, mille raames teostati ehituskulude lokaliseerimine Eesti ehitushindadele ning alustati arhitekt-inseneri ja ehituspartnerite valikut.

Augustis külastas Eestit Kanada ahitekt-insenerettevõte Atkins Realis ja peatöövõtja Aecon, kes on võtmepartnerid maailma esimese Kanadas,

Darlingtonis rajatava BWRX-300 rajamispartnerid. Eesti ehitus- ja masinatööstusettevõtetega kohtudes sai neile selgeks, et Eestis on võimekad ettevõtted, kellega koostöös on usutav ka Eestis BWRX-300 komponentide tootmine ja jaama ehitamine. Eriti terasmoodulite tootmine koostöös

BLRT-ga, kelle rajatisted Tallinnas on väga sobivad tootmaks reaktorihoone terasmooduleid nii Eesti kui Põhja–Euroopa turu jaoks.

Väikereaktori asukohatööd

Märtsis avaldati ametlik Vabariigi Valitsuse Tuumaenergia töörühma raport tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladestamise kohta järeldusega, et Eestis on neli võimalikku piirkonda positiivsete sotsiaal-majanduslike mõjudega, mida on võimalik kaaluda väikereaktori asukohana. Suvel valmis IB Steigeri poolt Letipea asukoha geoloogiline uuring, mis tuvastas täpsemad mattunud ürgoru kontuurid. Selgus, et soovides lähtuda Darlingtoni BWRX-300 ehitusprojektist ja minimeerimaks ehitusriske, on sobivam lubjakivipinnasega asukohad, kuigi pehme pinnasega asukohad pole välistatud.

31. märtsil avas Fermi Energia Kunda tsemendimuuseumis tuumaenergiat tutvustava nn. „Aatomiku toa“, mis selgitab tuumaenergia olemust,

BWRX-300 väikese moodulreaktoriga tuumajaama tööpõhimõtet, tuumkütust ning jäätmekäitlust. 12 kuu jooksul on seda külastanud pea 1000 inimest, muuhulgas ka Vabariigi President hr. Alar Karis.

Peale Šveitsi Beznau tuumajaamas, kus on 1983 aastast piirkondlik kaugkütte võrk, saadud õppetundidest ja kogemustest ning konsultatsioonifirma Heat Consult uuringust, on tekkinud kindlustunne, et ka Eestis on võimalik arendada piirkondlikku küttevarustust oluliselt madalama hinnaga kui praegused fossiil- või biomassil põhinevad katlamajad seda suudavad, kas siis Kunda või Lüganuse piirkonnas.

28. septembril 2023. aastal hääletas Viru-Nigula vallavolikogu otsuse poolt osaleda Riigi Eriplaneeringu protsessis Eesti tuumajaama asukoha leidmiseks Fermi Energia ettepaneku põhjal, 16 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu häälega. See on märkimisväärne, kuna paljudes tööstus- või infrastruktuuriprojektides on kohalike heakskiidu saavutamine enne ametliku planeerimise algust olnud keeruline. Sama tegi Lüganuse vallavolikogu, kes hääletas 30. märtsil 2024 väikereaktori asukoha planeerimises osalemise poolt oma valla territooriumil. See on 5 aasta pikkuse töö, 40+ avaliku kohtumise, 10+ külastuse Olkiluoto/Forsmarki tuumaelektrijaamadesse ning paljude muude kaasamiste, arutelude, vestluste ja Kunda Aatomiku toas tehtud põhjaliku töö tulemus.

2023 aasta 8-10. augustil Kiviõli Seikluskeskuses toimunud Fermioni suvekool tõi Ida-Virumaale 33 tuumaenergeetika huvilist noort üle Eesti.

Räägiti nii tuumaenergia ajaloost, erinevatest reaktoritehnoloogiatest, energeetika jalajäljest, keskkonnast ning ohutusest. Lisaks prooviti kätt reaktori võimsuse juhtimise simulatsioonis ning tehti grupitöid erinevate reaktori tehnoloogiate kohta.

Jaanuaris 2024 Kantar Emori poolt läbi viidud küsitluses toetas uue põlvkonna tuumajaama kasutamise kaalumist 69% küsitletuist. Seekordses küsitluses paluti vastata ka küsimusele „Kas soovite, et Riigikogu hääletaks tuumaenergia kasutuselevõtu ja riigile vastavate võimekuste loomise poolt?“ – 61% vastas jah, 20% ei, 19% ei osanud vastata.

Fermi Energia AS kaasas seitsmelt uuelt Eesti erainvestorilt, seniselt aktsionärilt Vattenfall AB ja 75 seniselt Funderbeam platvormi investorilt kokku 1,7 miljonit eurot rahastamaks väikereaktorite rajamiseks vajalikke eeluuringuid, asukohapõhist eelarvestamist, võimekuste arendamist ning planeerimistaotluse ettevalmistust. Vattenfall AB-ga sõlmis Fermi Energia ka lisalepingu väljaõppe ja kütusetarne teenuste pakkumisõiguse osas.

Nõukogus jätkavad Sandor Liive, Mait Müntel ja Vattenfall AB esindaja Björn Lennart Linde. Uueks nõukogu sõltumatuks liikmeks valiti Ando

Leppiman.