Mis on kollageen?

Kollageen on kõige olulisem valk, mis moodustab kõigist meie kehas leiduvatest valkudest lausa ühe kolmandiku. Seepärast on tal täita palju mitmekesiseid ja olulisi ülesandeid. Ühelt poolt on kollageen luude tugevdaja, teisalt sidekoe tähtis ehituskivi (sidekude moodustab meie kõõlused, liigesesidemed, naha ja lihased).

Viimaste aastatega on paljude inimeste menüüs võitnud kindla koha kollageeni sisaldavad toidulisandid, kuid kas nende populaarsus on ka põhjendatud? Tundub, et on. Nende kasulikkus on leidnud teaduslikku kinnitust päris mitmel moel, näiteks paraneb toidulisandite tarvitamisega naha seisukord ja väheneb liigesevalu. Lähemalt saad kollageeni paljulubavatest omadustest lugeda allpool.

Kollageen kui naha elustaja

Kollageen moodustab meie nahast lõviosa. Tema roll on nahka tugevdada, mingil määral hoida seda ka elastse ja niisutatuna. Aastatega jääb aga kollageeni organismis üha vähemaks, millest annavad märku naha kuivus ja kortsud.

Mõned uuringud on näidanud, et kollageeni sisaldavad toidulisandid on nahamuredega võitlemisel üpriski tõhusad. Ühes katses osalenud naised manustasid kollageeni toidulisandi kujul 2,5–5 grammi päevas, 8 nädalat järjest. Selle ajaga oli märgata, et nende nahk on vähem kuiv ja tunduvalt elastsem võrreldes nende naiste nahaga, kes kollageeni ei olnud võtnud.

Teise, 12 nädalat kestnud katse lõpuks leiti, et igapäevane toidulisandi võtmine joogiga on niisutanud naiskatsealuste nahka ja silmnähtavalt vähendanud nende kortse. Viimase põhjuseks peetakse asjaolu, et manustatav kollageen ärgitab keha kollageeni ise tootma. Võimalik, et sellesse protsessi on kaasatud ka teised naha ehituseks vajalikud valgud. Kollageeni sisaldavad toidulisandid võivad seega osutuda heaks vananemisvastaseks vahendiks, kuid piirduda tuleks 10–15 grammi kollageeniga päevas.

Liigesevalu leevendaja

Kollageeni leidub lisaks nahale kõhres, vetruvas koes, mis kaitseb liigeseid. Kuna küpsemas eas on selles kollageeni vähem, on paraku suurem oht, et hiilib ligi mõni liigesehaigus, nagu osteoartroos. Ka selle puhul võivad kollageeni toidulisandid olla päästerõngaks, nagu näitavad mitmed katsetulemused. Peale osteoartroosi võivad leevendust saada ka üldised liigesevalud.

Ühes uuringus lasti täiskasvanutel võtta kollageeni 2 grammi päevas, 70 päeva järjest. Võrreldes osalejatega, kes ei olnud kollageeni võtnud, oli kollageeni tarvitajate tervis katse lõpuks paranenud, nende liigesevalu oli tunduvalt väiksem ja nad olid liikuvamad. Ilmselt toimub kõhres sama, mis nahas: kollageen koguneb sinna ja ergutab keha ise kollageeni tekitama. Tänu sellele vähenevadki põletik ja valu ning liigesed on paremini kaitstud. Üldiselt on leitud, et liigesevalu vaigistamiseks võiks esialgu jääda päevane kogus 8 ja 12 grammi, edaspidi 10 ja 15 grammi vahele.

Tugevad luud

Kollageen on meie luude peamisi moodustajaid. Ta toimib kui tugivõrestik, mis aitab hoida need tugevana. Kui ajaga kollageenisisaldus luus kahaneb, kahaneb ühes sellega ka luumass. Selle tagajärjel võib välja kujuneda mõni luuhaigus, nagu osteoporoos, millele on tunnuslik väiksem luutihedus ja suurem luumurruoht.

Kuid teadus annab lootust. Manustataval kollageenil on potentsiaal takistada luude lagunemist, kasvatada nende mineraalisisaldust ning vähendada valgu hulka veres (liigne valk lagundab luid).

Suurem lihasmass

Lisakollageenist võivad kasu lõigata ka need, kellel on sarkopeenia ehk vanusest tingitud lihasmassi vähenemine. Kollageen moodustab meie lihaskoest 1–10% ning seda valku on vaja, et lihased oleksid tugevad ja tuleksid oma ülesannetega edukalt toime.

Uuringute põhjal on teadlased järeldanud, et kollageen osaleb lihastes leiduvate valkude, nagu kreatiini, sünteesis ja aitab lihastel pärast trenni tugevamaks ja suuremaks saada, ühesõnaga – kasvatada lihasmassi.

Südametöö toetaja

Kuigi kollageen on abiks juba piisavalt mitmel rindel, on ta kaasatud ka südame, täpsemalt arterite tegevusse. Arterid juhivad verd südamest kõigisse kehaosadesse ning kollageeni ülesanne on tagada, et nende seinad oleksid tugevad ja tihked.

Kui kollageeni sisaldus arteri seinas väheneb, jääb see hapraks. See võib põhjustada arteri ummistumist ehk arterilubjastust. Raskemal juhul võib see viia südamerabanduse või insuldini. Arvatakse, et kollageeni sisaldavad toidulisandid võivad arterite ummistumist ning teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetada.

Merekollageen ja veisekollageen

Müügil olevad toidulisandid sisaldavad tavaliselt ühte kahest kollageenist: kas merelist või veisekollageeni. Nende erinevus on aga küllaltki väike. Nimelt sisaldab mereline kollageen rohkem esimese ja teise tüübi kollageeni, samas kui veisekollageen koosneb esimese ja kolmanda tüübi kollageenist. Teine erinevus on lähteaine. Merelist kollageeni toodetakse eelkõige kalanahast, -roodest ja -soomustest, veisekollageeni saadakse aga lehmanahast ja sidekoest.

Toidulisandites leiduv kollageen on enamasti hüdrolüüsitud ehk osadeks lahutatud, tänu millele omastab meie keha seda lihtsamini. Peale selle on see leitud olevat tervisele ohutu ning toidulisandina on seda mugav ja lihtne võtta. Kuna tegu on paljutõotava abivahendiga, võiks kollageeni proovida igaüks, kellel esineb muresid, millest on eespool juttu.

Parima valiku toidulisandeid ja vitamiine leiad alati VitaPlus'ist

Külasta meie veebipoodi