Juba 284 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 2,8 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Liven Kodu 19 OÜ

Liven Kodu 19 OÜ on Liven AS 100% tütarettevõte, mille põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Ettevõte asutati 2021.

aastal Magdaleena 4 arendusprojekti rekonstrueeritava osa elluviimiseks Kitseküla asumis, Tallinnas.

Liven Kodu 19 OÜ planeeritud arendusmaht on 11 kodu.

Arendusprojekti ehitustegevus algas 2022. aasta suvel ning 2023. aasta lõpuks valmis puitfassaadiga hoone kokku 10 koduga. Paekivihoone ehituse valmimine on planeeritud 2024. aasta suvel. 2023. aasta jooksul anti uutele koduomanikele üle asjaõiguslepingute alusel kokku 4 kodu. Käesoleva aruande koostamiseks oli sõlmitud täiendavalt 1 asjaõigusleping ning üks võlaõigusleping ning 2024. aasta jooksul jätkub viimase 5 kodu, seal hulgas paekivihoones, müük.

Peamised suhtarvud 2023 2022

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustised 2,1 1,1

Kiirmaksevõime kordaja (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised 0,14 0,3

Intressikandvate võlakohustiste osakaal laenukohustised / kohustised ja omakapital kokku 76% 77%

Ettevõtte juhatus koosnes 31.12.2023 seisuga 3 liikmest, kellele tasu ei makstud (31.12.2022: 3). Ettevõttel ei ole töötajaid ning seetõttu puudusid nii 2023. kui ka 2022. aastal ka palgakulud. Arendusprojekti juhtimiseks on sõlmitud projektijuhtimisleping Liven AS-iga.

Ettevõtte omakapital oli nii 31.12.2023 kui 31.12.2022 seisuga negatiivne. Negatiivne omakapital tuleneb arendusprojektide äriloogikast, mille puhul müügitulud ja kasum tekib alles peale ehituse valmimist korteriomandite üleandmisel klientidele.

Aruande perioodi järgselt on juhatus ja omanikud astunud samme negatiivse omakapitali vähendamiseks (põhikirja muutmine võimaldamaks ainuomaniku laenude kandmist vabatahtliku reservi) ning juhatus on hinnanud, et koos astutud sammudega muutub ettevõtte omakapital müüdavate pindade omandite üleandmiste järgselt taas positiivseks.

Kinnisvaraturgu enim mõjutanud väliskeskkonna tegurid 2023. aasta pakkus Eesti kinnisvaraturule jätkuvalt väljakutseid ning peamised märksõnad olid inflatsioon, intressimäärade kiire kasv ja madal tarbijakindlus.

Ehitushindade osas oli erinevatel komponentidel aasta jooksul erisuunalisi arenguid, kuid kokkuvõttes kasvasid ehitushinnad Statistikaameti andmetel 2023. aastal 6,1%, jäädes alla tarbijahindade 9,2% suurusele kasvule aasta jooksul. Keskmised brutopalgad kasvasid aasta jooksul 11,3% ehk palga ostujõud aasta jooksul taas kasvas. Sisuliselt püsisid hinnad kuises võrdluses muutumatuna alates 2023. aasta aprillist. Hinnad tõusid küll 2024. jaanuaris maksumuudatuste toel võrreldes detsembriga 1,4%, kuid viimaste hindade püsimise korral on vähemalt Eestis aastane inflatsioon 2024. aasta aprilliks sisuliselt peatunud.

Alates 2022. aasta kevadest tõusma hakanud kuue kuu euribori määr (euribor) saavutas viimase 15 aasta tipu oktoobri keskpaigas, jõudes üle 4,1%. Positiivse arenguna langes euribor aasta lõpuks 3,9% tasemele (2022 lõpp: 2,7%). Tõusu vedasid Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõstmised. Kohalike pankade alates kevadest tehtud kodulaenude kampaaniad, mis olid suunatud eelkõige kõrge energiaefektiivsusega kodude soetamiseks, aitasid kaasa intressimäära tõusu hirmu kontrolli alla saamisele ning toetasid eelkõige nõudlust uusarenduste järele. Hoolimata nii inflatsiooni kui kinnisvara hindade kasvu ületavast keskmise brutopalga kasvust 2023. aastal vähenes kinnisvara kättesaadavus tulenevalt intressimäärade kasvust.

Tarbijate kindlustunne püsis kogu aasta ühtlaselt väga madal. Jätkuvalt peeti tulevikku soodsamaks ajaks püsikaupade ostuks, mistõttu lükati ka kinnisvara ostuotsuste tegemist jätkuvalt edasi ja oldi ootel. Viimast on alates 2022. aasta sügisest ja kogu 2023. aasta toetanud ka deflatsiooniline ootus, mida on tugevalt mõjutanud meediakajastuse tonaalsus.

Aasta alguses mõjutas kindlustunnet kõige rohkem kõrge inflatsioon ja intressimäärade kasv, aasta teises pooles üldine ebakindlus majanduses ja sellest tulenevad tööjõuturu väljavaated. Tööhõive olukord küll nõrgenes aasta jooksul, sealhulgas ka kitsamalt tehnoloogiasektoris, aga viimase statistika kohaselt ei ole muutused olnud üleliia ulatuslikud.

2023 2022 2021 2020 2019

SKP aastane muutus püsivhindades -3,1% -0,5% 7,4% -0,7% 3,9%

Keskmise kuupalga (bruto) muutus 11,3% 11,6% 6,9% 2,9% 7,4%

Töötuse määr 6,4% 5,6% 6,2% 6,8% 4,4%

Ehitushinna indeks 6,1% 17,8% 8,1% 0,4% 1,9%