Juba 1126 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,8 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2025

Liven Kodu 20 OÜ

Liven Kodu 20 OÜ on Liven AS 100% tütarettevõte, mille põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Ettevõte asutati 2021. aastal, mil soetati ka Regati puiestee 3 detailplaneeringuga kinnistu arendusprojekti elluviimiseks Pirita asumis, Tallinnas.

Arendusprojektis valmib mitmes etapis kokku seitse kortermaja 220 kodu ning 10 äripinnaga.

2024. aastal algas arendusprojekti I etapi hoonete ehitus. 2025. aasta lõpus valmis I etapi kodude ehitus (112 kodu ja 7 äripinda) ning algasid kodude üleandmised uutele omanikele. Ehituse peatöövõtja oli Mitt & Perlebach OÜ ning finantseerija LHV Pank

AS. 2025. aasta lõpuks oli müüdud kokku 75 kodu 112-st, millest üle oli antud 64 kodu. 2025. aasta detsembris väljastati projektile II etapi ehitusluba. II etapi müügi ja ehitusega plaanime alustada 2026. aasta teises pooles, sõltuvalt ka I etapis valminud kodude müügitempost.

Kinnisvaraarenduses on äritegevusega kaasnevate olulisetest keskkonnamõjude vähendamiseks võimalik panustada otseselt eelkõige läbi energiatõhusate ning keskkonnasõbralike hoonete arendamise. Liven Kodu 20 OÜ arendab rahvusvahelisele rohemärgisele LEED Platinum vastavaid hooneid.

Peamised suhtarvud 2025 2024

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustised 1,8 4,7

Kiirmaksevõime kordaja (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised 0,08 0,21

Intressikandvate võlakohustiste osakaal laenukohustised / kohustised ja omakapital kokku 50% 62%

Ettevõtte juhatus koosnes 31.12.2025 seisuga 4 liikmest, kellele tasu ei makstud (31.12.2024: 4). Ettevõttel ei ole töötajaid ning seetõttu puudusid nii 2025. kui ka 2024. aastal ka palgakulud. Arendusprojekti juhtimiseks on sõlmitud projektijuhtimisleping Liven AS-iga. Ettevõtte omakapital oli 31.12.2025 seisuga 5 753 398 eurot (31.12.2024: 2 512 960 eurot).

Kinnisvaraturgu enim mõjutanud väliskeskkonna tegurid

Kui eelnevaid aastaid defineeris kiire intressitõus ja tehinguaktiivsuse järsk langus, siis 2025. aasta tõi turule oodatud stabiliseerumise ja turu taas-elavnemise. Eesti kinnisvaraturgu iseloomustasid aasta jooksul toimunud Euribori stabiliseerumine, ostujõu järkjärguline taastumine ning tarbijate jätkuvalt madal, aga taastuv kindlustunne.

Kogu 2025. aasta vältel näitas 6 kuu Euribor stabiliseerumise märke. Pärast 2025. aasta esimesel poolel toimunud baasintressi- määrade langetamist neljas etapis (kokku 100 baaspunkti võrra) jättis Euroopa Keskpank (EKP) aasta teises pooles intressimäärad muutumatuks, et hinnata varasemate otsuste mõju majandusele. Euribor, mis aasta alguses oli 2,6% tasemel, stabiliseerus aasta lõpus 2,1% juures.

Eestis püsis tarbijahindade kasv 2025. aastal Euroala keskmisest (1,9%) kiirem. Aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi kasvuks 2025. aastal kujunes 4,8%, mida mõjutasid eeskätt toidu ja teenuste hinnatõus ning maksumuudatused. Statistikaameti viimaste andmete ja prognooside kohaselt kasvas SKP püsihindades mõõdetuna 0,3%.

Ehitushindade osas on turg pärast varasemat volatiilsust näidanud märke stabiliseerumisest. Riigi- ja kohalike omavalitsuste või ametkondade poolt kehtestatavad regulatsioonid võivad avaldada negatiivset mõju ehitus- ja arenduskuludele. 2025. aastal mõjutasid hinda tootmiskulude kasv ja üldine inflatsiooniline keskkond. Statistikaameti kohaselt püsisid ehitushinnad 2025. aastal stabiilsed, kasvades vaid 1,5%.

Positiivse arenguna jätkus 2025. aastal palga ostujõu taastumine. Statistikaameti andmete ja kontserni hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk aastases võrdluses ligi 6,0%, ületades seeläbi tarbijahindade kasvu. Tööhõive olukord on püsinud võrdlemisi stabiilsena, toetades majapidamiste suutlikkust tulla toime elukalliduse tõusuga. Kuigi majanduseksperdid on viidanud teatud ebakindlusele tööturul, ei ole muutused olnud ulatuslikud ning brutopalkade kasvutempo püsib stabiilsena. Hoolimata sissetulekute kasvust püsis tarbijate pikaajaline kindlustunne läbi aasta jätkuvalt madal, kuid paranes aasta teises pooles ning 2026. aasta alguses. Tarbijad on olnud pikemat aega ootel, lükates suuremaid ostuotsuseid edasi, kuigi palgatõus on hakanud kättesaadavust objektiivselt parandama.

Vaadates 2026. aastasse, on oodata majapidamiste ostujõu veelgi märgatavamat taastumist seoses aasta algusest jõustunud tulumaksu-muudatustega. Eesti Panga prognooside kohaselt suurendavad need inimeste netosissetulekuid ligikaudu 10%, mis