Majaehitus on alati olnud suurt valikut nõudev küsimus – kas ehitada puitmaja või kivimaja? Kuigi puitmajad ja kivimajad pakuvad mõlemad oma eeliseid, sõltub valik tihti teie isiklikest eelistustest, eelarvest ja pikaajalistest vajadustest. Aga milline üldse on tänapäevane puitmaja või kivimaja?

Puitmajaks nimetatakse maja, mille kandev konstruktsioon on tehtud puidust. See tähendab, et maja välisseinad, kandvad seinad, vahelae- ja katusekonstruktsioon on tehtud puitmaterjali kasutades. Puitmaterjal võib olla erinevalt töödeldud ja eelnevalt vormistatud puit.

Kivimajaks nimetatakse sageli ka maju, mis on ehitatud erinevatest toorainetest kokku segatud plokkidest. Muuhulgas liiv, kips, vesi ja alumiinium. Traditsioonilises mõistes võib kivimajaks pidada näiteks betoonist valatud maju.

Levinumad puitmajad on:

• Puitelementmajad – kuivas tehase siseruumide kliimas toodetud seinaelemendid, mille konstruktsioon on puidust. Puidu vahele paigaldatakse soojustusmaterjal, enamasti vill. Vundamendi peal ühendatakse tehases valminud seinaelemendid üksteisega tihkelt millimeetri täpsusega kokku, mis tagab maja välisseina ülima soojuspidavuse. Ainukesena Eestis lisab Soome Maja seinaelementide välispinnale omakorda lisaülekattega tuuletõkkeplaadi, mis tagab maja välisseina absoluutse soojapidavuse.
• Puitmoodulmajad – tehases eelnevalt toodetud mitte-muudetavate kindlate mõõtudega toamoodulid, kus on enamasti tehtud ka juba osaline siseviimistlus. Enamasti on selliselt toodetud moodulite puhul hilisemate kohapealsete siseviimistluse muudatuste tegemine väga piiratud. Lisaks võivad ebakvaliteetse transpordi või keerulise ligipääsuga krundile toimetamise tõttu tekkida suuremate toamoodulite seintesse praod.
• Kohapeal ehitatud puitkonstruktsioonmajad – konstruktsiooni kokkupanemine toimub objektil, mitte eraldi tootmisliinil. Konstruktsiooni paigaldamisel mängib suurt rolli paigaldamistöödeaegne ilm ja temperatuur. Niiskes kliimas villa seina panna on riskantne, niiskus võib pääseda välisseina ja see võib omakorda halvendada olulisel määral seina kvaliteeti ja vähendada soojapidavust. Konstruktsioonide paigaldus nõuab lisaks ka rohkem aega. Enamasti on ka kasutatava puidu kogus kohapeal ehitatud puitkonstruktsioonmajadel väiksem kui tehases toodetud puitelementmajadel.
• Palkmajad – välisseinad on üksteise peale laotud täispalkidest. Eraldi soojustust ei ole. Palkmajade seinad üldjuhul ajaga kuivavad ja võivad vajuda kõveraks. Vajab pidevat palkide reguleerimist ja hooldamist.
• CLT (Cross laminated timber) on täispuidust plaat, mis koosneb vähemalt kolmest üksteise suhtes risti paiknevast liimpuitkilbist. Paneele soovitatakse paigaldada nii, et need oleks kaitstud ilmastiku mõjude eest. Kui CLT saab ehitustööde ajal märjaks, peab olema piisavalt aega, et see kuivaks sobiva tasemeni (4-20 kuud), vastasel juhul suureneb seente ja struktuuri lagunemise võimalus.

Levinumad kivimajad on:

• Kergplokkidest (nt Bauroc) majad – lähteained on peeneks jahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumipulber. Olenevalt tootest ja tootja juhistest kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Plokkide soojapidavaks ja konstruktiivselt tugevaks tulemuseks on vaja leida väga hea spetsialist. Tihti esineb töös eksimusi, mida on hiljem kas võimatu või äärmiselt kulukas parandada.
• Fibo plokkidest majad – Fibo plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjalideks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu, tsement, liiv ja vesi. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Töö protsess on keskmisest ajamahukam. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine on võrreldes puitmajaga oluliselt keerulisem ja kulukam, kuna puuduvad spetsiaalsed avad, mis võimaldavad suuremat paindlikkust nende hilisemal ümbervedamisel ka kohapeal. Lisaks on sisepinna viimistlus samuti kallim kui teiste ehituslahenduste puhul.
• Columbia plokkidest majad – õõnsad betoonplokid, mis pärast ladumiset valatakse objektil betooni täis. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine on taas tavapärasest keerulisem ja kulukam.
• Betoonelementmajad – betoonisegust valatud osaliselt õõnsad plokid, mis valatakse pärast ladumist betooni täis. Kaetakse väljast soojustusmaterjaliga. Maja ehitamise võimalustest üks kallimaid ja keskkonnale kahjulikumaid lahendusi. Elektrikaabelduse ja veetorude vedamine jällegi on tavapärasest keerulisem ja kulukam.

Puitelementmaja – kvaliteetne, soe ja keskkonnasõbralik

 Puit on looduslik ja taastuv materjal, mis muudab puitmajad keskkonnasõbralikumaks kui betoon- või kivimajad, millel on suurem CO₂ jalajälg. Puit on erakordselt hea soojustakistusega ja seetõttu on puitmajadel kõrge soojusisolatsioon.

Puitmaja eelised:

1. Tehases toodetud puitmaja on kvaliteetne – süsteemne ja kuivades tingimustes tõhusale järelvalvekontrollile alluv tootmisprotsess tagab kvaliteedi..

2. Tehases valminud puitmajal on olemas korralik projektdokumentatsioon – see loob eeldused kvaliteetseks teostuseks ja aitab vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
3. Soojapidavus ja helipidavus – puitmaja puhul on võimalik kivimajaga samaväärne soojapidavus saavutada mõõtmetelt poole õhema seinaga. Näiteks puitmaja konstruktsioon, mis on 250 mm paks, on soojapidavuselt sama, mis 500 mm plokksein.
4. Kihiline soojustus - soojapidavuse loovad seina puhul just erinevad kihid. Maja välisseina sisemine pind peab olema teistsuguste omadustega kui välispind, kuivõrd need osad on täiesti erinevates keskkondades. Maja sisepind peab suutma täielikult välistada võimaluse, et maja sisemine niiskus liiguks seina sisse. Välispinnal seevastu peavad olema materjalid, mis lasevad seinal tuulduda, et ilmastikuniiskus ei talletuks seinte sisse. Maja soojustuse kihtides on oluline, et sisepinnalt välispinna poole liikudes läheks materjalide tihedus väiksemaks, et tagada seina materjalide tuuldumine ja vältida niiskuse kogunemist seina konstruktsiooni sisse.

5. Kiirus – puitmaja elementidena ehitades on võimalik ilmastikukindel (kilekattega katus, soojustatud välisseinad, avatäited ehk uksed-aknad juba olemasolevas välisseina elemendis paigas) maja saada püsti 3-7 päeva jooksul, plokkidest laotud maja seevastu keskmiselt 30 päevaga. Kiirus on oluline ennekõike ilmastikust tingitud võimalike kahjustuste ärahoidmiseks. Põhjamaises kliimas on niiskus ehitaja suurim murekoht.

6. Keskkonnasõbralikkus – betoonitööstus on maailma suurim kasvuhoonegaasi tekitaja. Puitmajade puhul on CO₂ jalajälg keskkonnale mitu korda väiksem. Puit on puhas ja looduse enda poolt loodud taastuv ehitusmaterjal.

7. Säilib aastakümneid– õigesti püstitatud ja korrapäraselt hooldatud maja säilib mitu inimpõlve. Vanimad, ligi 70 aastased puitelementmajad, asuvad tänaseni Tallinnas Vabaduse ja Rännaku puiesteel.

Soome Maja on turvaline ja kindel investeering aastateks. Puitelementmaja eeliseks on ka parim hinna-kvaliteedi suhe ning kindel eelarve. Projekt on algusest peale selge ja paigas ning tehasest saadakse täpsed hinnad välisseina elementide, katuse ning uste-akende kohta. Sellepärast on ka finantsasutused nõus elementmajade püstitamiseks palju lihtsamalt eluasemelaenu andma.