Ventilatsiooni eesmärk on varustada ruume puhta (“värske”) õhuga ja viia ära saastatud õhk.

Kui see toimib korralikult, ideaaljuhul koos kütte-, jahutus- ja õhuniisutussüsteemiga, siis on ruumides aasta ringi tagatud meeldiv mikrokliima.

Aknad higistavad, sest ventilatsioon on vilets

See võib olla nõnda või ka mitte. Sageli ei ole enam meeles, et ka vanade akende puhul olid omad mured, näiteks võis välimine aken talvel jäätuda. Probleeme akendega põhjustab sise- ja välistemperatuuri erinevus, õhu niiskus ja liikumine. Ventilatsioon aitab küll niiskust kõrvaldada, aga see on vajalik siis, kui veeauru tekib liiga palju (nt vannis või duši all käies, pesu pestes, toitu valmistades, remondi ajal värvides ja pahteldades) või kui ruumis on palju toalilli või inimesi. Talvel toaõhk üleliia niiske tavaliselt ei ole. Suvel on õhk tunduvalt niiskem, aga veeauru kondenseerumist me ei märka, sest temperatuuride vahe on väike. Enamasti on külmal ajal toaõhu niiskus väiksem, kui see isegi olla võiks. Õhk jahtub akna pinnal ja vajub alla, akna alumine serv on jahe ja aknalaua tõttu soe õhk akna allservas peaaegu ei liigu ning nõnda hakkavadki akna alumised servad “higistama”. Soe õhk (konvektsioon) liigutab ruumiõhku ja soojendab ka akna ülemist serva. Veeaur koguneb peale akende ka toanurkadesse ja kapitagustesse, kus õhk samuti liikuma ei pääse. See ilmneb rohkem nendes kohtades, kus on külmasillad (halvasti soojustatud välisseinad ja nurgad). Seal tekib hea kasvukoht hallitusele. Seega on kindlasti hea, kui ventilatsioon on olemas, kuid alati see ei aita.

Milline on hea ventilatsioon?

Ventilatsioonile esitatavad nõuded olenevad asukohast ja otstarbest. Era- ja büroomajas peaks ventilatsioon töötama nii, et me seda ei märka, tunne, näe ega kuule. Ruumis, kus viibivad inimesed, peaks ventilatsioon toimima pidevalt. Õhk peaks liikuma puhtamast osast saastatuma osa suunas, nt tubadest köögi, tualeti ja sauna poole. Ventilatsioonisüsteem peaks olema töökindel, võimalikult ökonoomne ja vajama vähe järelevalvet.