Juba 3039 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

AS U(cid:415)litas Tallinna Soojus (edaspidi UTS) varustab suuremat osa Tallinna ja Maardu soojatarbijatest soojusega. UTS-i eesmärgiks on tagada tarbijatele teenuse pidev toimimine keskkonnasõbralikult ning taskukohase hinnaga. Selleks käitab UTS kaugkü(cid:425)esüsteemi, kus tootmisallikateks on erinevates asukohtades paiknevad ning erinevatel tehnoloogiatel baseeruvad kõrgtehnoloogilised tootmisseadmed, mis maksimeerivad kohalikke ressursse ja vähendavad sõltuvust importkütustest. Mida kiiremini viiakse imporditud fossiilse kütuse osakaal miinimumini, seda väiksem on sõltuvus geopolii(cid:415)listest riskidest, mille mõju kütusetarnetele ja hinnale on viimase paari aasta jooksul ilmekalt esile tulnud. Kiirete lahendustena paigaldas U(cid:415)litas 2022. ja 2023. aastal maagaasi kasutuse vähendamiseks Mustamäe ja Väo koostootmisjaamadesse teise astme suitsugaaside pesurid ja soojuspumbad. 2024. aastal olid uued seadmed juba täielikult töös ning võimaldasid kokku hoida umbes 100 GWh fossiilset maagaasi väärindades veelgi rohkem kodumaist taastuvkütust.

Oma peamised eesmärgid 2025. aastal ka täide(cid:415) – varustuskindlus oli 99,98%, taastuvenergia ja heitsoojuse osakaal kaugkü(cid:425)es tõusis 76,6%-ni ning kaugkü(cid:425)e hind oli stabiilne, mis on suuremahuliste investeeringute ja üleüldise hinnatõusu konteks(cid:415)s hea tulemus.

Lisaks olemasolevate tootmisseadmete efek(cid:415)ivsuse maksimeerimisele on vajalik järgmise suurema efek(cid:415) saavutamiseks teha investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse. Nii näiteks on võimalik soojuspumptehnoloogia abil kaugenergia tootmiseks ära kasutada reovees sisalduv energia. Lisaks saab kasutada ka merevees leiduvat soojus- ja jahutusenergia potentsiaali.

Innovaa(cid:415)lise lahendusena on UTS rajamas Paljassaarde nii reo- kui mereve(cid:425) kasutavat suuremahulist soojuspumbajaama, mis valmib 2026/2027 kü(cid:425)ehooajaks. 2024. aastal sõlmi(cid:415) seadme tarneleping, 2025. aastal alusta(cid:415) ehitustöödega.

Koos juba teostatud investeeringutega, võimaldab see vähendada maagaasi kasutust pealinna kaugkü(cid:425)es alla 10% hiljemalt aastaks 2027, millega väheneks fossiilkütuste kasutus enam kui 500 GWh võrra. Selle ambitsioonika plaani elluviimise üheks oluliseks eelduseks oli ka U(cid:415)litase ja Tallinna linna vahelise koostöövormi uuendamine 2023. aasta juulis, mil otsusta(cid:415) luua ühine valduse(cid:425)evõte AS U(cid:415)litas Tallinna Soojus, millest 66,66% kuulub OÜ-le U(cid:415)litas ja 33,34% Tallinna linnale. UTS-i nõukogus on kolm U(cid:415)litase ja kaks Tallinna linna määratud liiget, e(cid:425)evõ(cid:425)e tegevjuh(cid:415)mist korraldab U(cid:415)litas. E(cid:425)evõ(cid:425)e põhikirjajärgne põhitegevusala on Tallinna ühtse kaugkü(cid:425)evõrgu arendamine ja käitamine.

UTS-i loomine tõi kokku kahe osapoole huvid tagamaks keskkonnasõbraliku kaugkü(cid:425)e kä(cid:425)esaadavus ja elutähtsa teenuse toimepidevus Tallinna linna territooriumil. Lisaks on ühiseks eesmärgiks viia lõpuni kaugkü(cid:425)evõrgu uuendamine vastavalt

Tallinna ühtse kaugkü(cid:425)evõrgu arengukavale (TalTech 2020), vähendada imporditud fossiilsete kütuste osakaalu minimaalseks ja liikuda süsinikuneutraalse kaugkü(cid:425)e- ja jahutuse varustuse suunas. Sama oluline on jätkata ka kaugkü(cid:425)e ja -jahutusvõrgu laiendamist, langetada võrguvee temperatuuri, võimaldada uutele klien(cid:415)dele mugavat liitumist ning vastavalt tehnilistele ja hüdraulilistele võimalustele viia võrk linnaosadesse, mis täna kasutavad peamiselt fossiilseid kü(cid:425)eallikaid. Lisaks tehakse koostööd investeeringute planeerimisel ja elluviimisel, tagades seeläbi koostööprojek(cid:415)de raames nii teede ja tänavate, kaugkü(cid:425)e- ja jahutuse kui ka vee- ja kanalisatsiooni torus(cid:415)ke rekonstrueerimisel ja ehitamisel väiksem mõju linlastele ja kokkuhoid investeeringute teostamisel.

Selleks, et vähendada kulusid ja raporteerimiskohustusi ning lihtsustada struktuuri, viidi 2025. aasta märtsikuus läbi tütare(cid:425)evõtete AS Tallinnas Soojus ning AS U(cid:415)litas Tallinn ühendamine emae(cid:425)evõ(cid:425)ega AS U(cid:415)litas Tallinna Soojus.

Tütare(cid:425)evõtete kõik varad, kliendilepingud, koostööpartnerite lepingud, töötajate töölepingud ja soodustused läksid üle AS- i U(cid:415)litas Tallinna Soojus. Aktsionäridevaheline lepe, mis sõlmi(cid:415) 2023. aastal, keh(cid:415)b muutmata kujul ning hea partnerlus pealinna kaugenergia arendamisel jätkub samadel alustel.

UTS haldab ligi 536-kilomeetrist kaugkü(cid:425)evõrku. 74,2% kaugkü(cid:425)evõrgust moodustavad täielikult renoveeritud ja uued torus(cid:415)kud (2024.a. 528 km ja 71,6%). Sealhulgas on renoveeritud umbes 90% Kesklinna, Maardu ja Lasnamäe magistraalidest.

Kaugenergia teenuse pakkumiseks käitas UTS 2025. aastal 1 koostootmisjaama, 3 tsentraalkatlamaja (Mustamäe, Ülemiste,

Kris(cid:415)ine) ja 40 väikekatlamaja, 5 jahutusjaama ning 2 päikeseelektrijaama. UTS osutas 2025. aasta lõpu seisuga kaugkü(cid:425)eteenust ligi 4 950 hoonele (2024.a. ligi 4 900), sh ligi 175 000 kodumajapidamisele (2024.a. ligi 174 000).

Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi nega(cid:415)ivset mõju keskkonnale. UTS-i kaugkü(cid:425)e- ja kaugjahutussüsteemi on tunnustatud energiatõhususe märgistega “Tõhus kaugküte” ja “Tõhus kaugjahutus”. Nimetatud märgistega tunnustatud energiavõrk vastab EL energiatõhususe direk(cid:415)ivis 2012/27/EL