Täna hommikul oli mul veebi teel kohtumine ühe ettevõtjaga, kes soovis rääkida ettevõtte kasvust. Vestluse alguses rääkisime eesmärkidest, uutest klientidest ja sellest, mida oleks vaja teha, et järgmisele tasemele jõuda. Mida kauem aga rääkisime, seda enam hakkas välja joonistuma hoopis teine teema. Ja tegelikult on see vestluste järgselt üpris tavaline, sest üldjuhul pöördutakse abi saamiseks minu poole siis, kui on segadus, ollakse kuskil nö kinni.

Nimelt ei olnud probleem selles, et ettevõttel puuduksid kliendid või võimalused. Probleem oli selles, et ettevõtte juht oli selgelt ületöötanud, st kandis endaga kaasas tohutul hulgal infot, teadmisi ja vastutust, mida keegi teine organisatsioonis ei näinud. Kõik toimis seni hästi, kuni tema oli olemas. Kui ta oleks aga otsustanud nädalaks nt puhkusele minna, oleksid paljud küsimused jäänud vastuseta.

Sellised vestlused panevad mind alati mõtlema, kui palju ettevõtjaid elab teadmisega, et nad on oma ettevõttes kõige olulisem inimene ja et nende kohaloluta ei toimi midagi..

Kohtumise lõpuks ei rääkinud me enam turundusest ega kasvust. Rääkisime hoopis sellest, kuidas teadmisi jagada, protsesse kirjeldada ja luua olukord, kus ettevõte toimib ka siis, kui juht ise parasjagu kõige juures ei ole. Ettevõtjad arvavad, et nad vajavad järgmist sammu, et kiirelt müüke suurendada ja kliente juurde võtta, kuid tegelikult vajavad nad kõigepealt tugevamat vundamenti.

Mulle meeldib selliste kohtumiste juures kõige rohkem see, et alati ei pea lahendus olema keeruline. Vahel piisab ühest küsimusest, mis paneb inimest oma ettevõtet natuke teise nurga alt vaatama. Olen tänulik, et saan olla selliste tähtsate tegevuste juures olla usalduslikuks partneriks.

olen valmis sind kuulama