Dropdown

EE - Eesti
Kõik ettevõtted
    Kõik isikud

      Otsisõna:

      Valdkond/EMTAK

      TERVISE ARENGU INSTITUUT

      Ärimeedia ja uudisvoog
      ?
      ?
      profiili külastust
      6585
      ?
      ettevõtte jälgijat
      11
      Projekti lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on leida teenuseosutajad narkootikume tarvitavatele inimestele (edaspidi NTI) tugiisikuteenuse osutamiseks. Tugiisikute

      TERVISE ARENGU INSTITUUT: Hankekutse „Teenusele "Tugiisikuteenus narkootikume tarvitavatele inimestele (programm SÜTIK)" teenuseosutaja leidmine“

      2184939_andmerobot_99391772_a_xl.jpg
      Andmerobot
      Märkasid artiklis kirjavigu?

      Dropdown

      Projekti lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on leida teenuseosutajad narkootikume tarvitavatele inimestele (edaspidi NTI) tugiisikuteenuse osutamiseks. Tugiisikuteenuse eesmärk on nõustatava inimese iseseisva toimetuleku, tervise, töövõime ning elukvaliteedi parandamine läbi pideva toetamise ja kogemuste jagamise, nõustamise ja abiteenustega sidumise, samuti sotsiaalsete probleemidega toimetuleku soodustamine ning riskikäitumise vähendamine. Prioriteediks on riskikäitumisega kaasneda võivate tervise- ja sotsiaalmajanduslike probleemide ennetamine või juba tekkinud probleemide lahendamine.
      Valdkond: Tervishoiuteenused

      Eeldatav maksumus: 567000

      Projekti tellija: TERVISE ARENGU INSTITUUT
      Vastutav isik: Eda Viisma
      Tüüp: SE
      Hanke väljakuulutamise kuupäev: 29.11.2024

      Pakkumiste esitamise tähtpäev: 02.01.2025 kell 11.00
      Projekti täitmise kuupäevade vahemik: MÄÄRAMATA

      Kontaktisik: Eda Viisma


      Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil:

      https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8108064/general-info

      Pakkumused või osalemistaotlused saata:

      https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8108064/tenders

      Kommentaarid (0)

      Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

      Dropdown

      kõik artiklid
      TERVISE ARENGU INSTITUUT

      Meditsiinitöötajate palk kasvab mühinal

      Tervishoiutöötajate tunnipalk oli 2018. aasta märtsis aasta varasema perioodiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem, suurenedes keskmiselt 10–20 protsenti selg
      ssb.ee
      Tervishoiutöötajate tunnipalk oli 2018. aasta märtsis aasta varasema perioodiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem, suurenedes keskmiselt 10–20 protsenti selgus  TERVISE ARENGU INSTITUUDi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Viimati oli sarnast tunnipalga kasvu näha viis aastat tagasi. Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk  ilma lisatasudeta  oli tänavu märtsis 13,66 eurot, mis on 13,5 protsenti enam kui aasta varem. Hambaarstide tunnipalk kasvas 19,2 protsenti 18,49 eurole. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma
      70006292_tervise-arengu-instituut_35565867_a_xl.jpeg
      TERVISE ARENGU INSTITUUT / Andmerobot

      Eestis on tervisekaotuse peamiseks põhjuseks vereringeelundite haigused

      Eestis on tervisekaotuse peamiseks põhjuseks vereringeelundite haigused Südame- ja veresoonkonnahaigused – valdavalt kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja i
      tai.ee

      Eestis on tervisekaotuse peamiseks põhjuseks vereringeelundite haigused Südame- ja veresoonkonnahaigused – valdavalt kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja insult – on ka maailmas peamisteks nii suremuskaotuse kui ka haiguskaotuse põhjustajaks. Vereringeelundite haiguste tõttu kaotati 2023. aastal Eestis 150 177 eluaastat.Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. 2023. aastal kaotas Eesti rahvastik kokku 424 044 eluaastat. Eesti mehed kaotasid haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat.Meeste

      70006292_tervise-arengu-instituut_35565867_a_xl.jpeg
      TERVISE ARENGU INSTITUUT / Andmerobot

      Naer – see on osa tervisest ja kehakultuurist!

      Naer – see on osa tervisest ja kehakultuurist! Rahvusvahelise naljapäeva, 1. aprilli eel, on paslik heita põgus pilk naeru ning huumori tervislikele külgedele.
      tai.ee

      Naer – see on osa tervisest ja kehakultuurist! Rahvusvahelise naljapäeva, 1. aprilli eel, on paslik heita põgus pilk naeru ning huumori tervislikele külgedele. Jätan kõrvale huumori tajumise eripärad ning inimesed, kes seda kunsti mõistmata on valmis alati solvuma või naeruvääristamise hirmus nalja tegemist kritiseerima või lausa tsenseerima. Püüan selle asemel vaadelda, mida naermine meie vaimu ja füüsisega teeb, kui huumor ikkagi kohale jõuab ja lõbus turtsatus põske poeb.Avalikku või siis ka kõva häälega naermist on peetud eri kultuurides teinekord taunimisväärseks – kas liialt labaseks

      70006292_tervise-arengu-instituut_35565867_a_xl.jpeg
      TERVISE ARENGU INSTITUUT / Andmerobot

      Eelmisel aastal kasutasid Eesti inimesed 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel

      Eelmisel aastal kasutasid Eesti inimesed 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel 2024. aastal tõusis enim soolevähi sõeluuringu os
      tai.ee

      Eelmisel aastal kasutasid Eesti inimesed 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel 2024. aastal tõusis enim soolevähi sõeluuringu osalusmäär Kuni eelmise aastani kutsuti soolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta järel. Alates 2025. aastast on uuringule oodatud lisaks ka 58-aastased. 2024. aastal oli soolevähi sõeluuringus osalejaid üle 50 000 ning võrreldes aasta varasemaga tõusis osalusmäär enim soolevähi sõeluuringus, ulatudes 62%-ni. Kui meeste osalusmäär püsis 55% lähedal, siis naiste osalusmäär tõusis 2% võrra 65%-lt 67%-ni. Seega

      70006292_tervise-arengu-instituut_35565867_a_xl.jpeg
      TERVISE ARENGU INSTITUUT / Andmerobot

      Liiguta kasvõi natukene, sest igasugune liikumine loeb

      Liiguta kasvõi natukene, sest igasugune liikumine loeb Aktiivne liikumine ei tähenda alati sportimist või pikki maratonikilomeetrid. Tervise edendamisel ei mõ
      tai.ee

      Liiguta kasvõi natukene, sest igasugune liikumine loeb Aktiivne liikumine ei tähenda alati sportimist või pikki maratonikilomeetrid. Tervise edendamisel ei mõelda kehalise aktiivsuse all  ainult sportlikku tegevust selle võistluslikus tähenduses. Kehaline aktiivsus hõlmab ka igapäevaseid tegevusi, nagu jalgsi või jalgrattaga tööle ja koju minek, liikumisharrastused, treeningud, aktiivne vaba aja veetmine ja füüsilist pingutust nõudvad kodused tööd.Eesti riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovituste osa inimeste tervisele soovituslikust kehalisest aktiivsusest põhineb Maailma

      Esita kaebus

      Vali kommentaari tunnus, mida arvad, et see sisaldab:

      Väärteave
      Rämpssisu
      Vihakõne
      Terrorism
      Muu

      Soovid teatada sobimatust kommentaarist.

      Kas oled kindel?

      Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

      Loader

      Loader

      App Ad

      Storybook Chrome laiendus

      Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

      Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.

      Hindame teie privaatsust

      Kasutame küpsiseid teie sirvimiskogemuse täiustamiseks, isikupärastatud reklaamide või sisu pakkumiseks ja oma liikluse analüüsimiseks. Kui klõpsate "nõustu kõigiga", nõustute kõikide meie küpsiste kasutamisega.