EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA MTÜ

1
Ärimeedia ja uudisvoog
?
Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas läbiviidud küsitlus näitab, et ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastatagusega ka

Kas ettekandja on süüdi, et ta saab ümbrikupalka?

Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas läbiviidud küsitlus näitab, et ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastatagusega kahanenud. Ettevõtjate sõnul aitaks olukorda veelgi parandada see, kui ka töötajad vastutaksid ümbrikupalga vastu võtmise eest. Vastupidiselt eelmiste küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtetes makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni 5 protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindavad ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6-10 protsenti. Kõige probleemsem sektor on vastanute hinnangul jätkuvalt ehitus, millele järgnevad majutus ja toitlustus ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Vastanud kahtlustavad aga ümbrikupalkade maksmises varasemast enam ka muid teenindavaid tegevusi ning hulgi- ja jaekaubandust. Kuidas on palkadega lood ehitussektoris? Ehituseks on oma tegevusala Eestis märkinud enam kui 12 600 ettevõtet ning neist pea pooled on registreeritud Harjumaal. Palgad sektori ettevõtetes on täiesti seinast seina. Kui vaadata ettevõtteid, kus on palgal vähemalt 10 inimest, oli töötasu kõige priskem TIMBECO CONSTRUCTION OÜ-s, kus keskmine brutopalk selle aasta III kvartalis oli 5 060 eurot. Teisalt, umbes kolmandik ehitussektoris tegutsevaid ettevõtteid ei maksnud III kvartalis üldse mingit palka. Vähemalt Eesti keskmist brutopalka maksis 12 600 ettevõtte seast vaid 1 082 äriühingut ning vähemalt miinimumpalga suutis välja käia 5 100 ettevõtet. Võiks ju arvata, et tegemist on suikunud äridega, aga ei.  Enam kui 1 200 ehitusfirmat olid aga sellised, kus oli III kvartalis küll käive, aga ametliku palka keegi ettevõttest ei saanud. Kuidas on palkadega lood majutus- ja toitlustussektoris? Majutuse ja toitlustuse valdkonnas tegutseb ühtekokku 3 640 ettevõtet. Vähemalt 10 töötajaga ettevõtete seas oli kõige parem töötasu selles sektoris KÕUE MÕIS OÜ-s, kus brutopalk oli keskmiselt 3 245 eurot kuus. Paraku on too osaühing palkadelt maksude tasumisega rajalt maas ning võlg riigi eest on kasvanud juba 160 000 euroni. Võrreldes teiste samas sektoris tegutsevate äridega on see väga suur number. Vähemalt Eesti keskmist palka, mis selle aasta III kvartalis oli 1 291 eurot, maksis oma töötajatele samal ajal vaid 84 majutuse- ja toitlustuse alal tegutsevat firmat, ehk siis umbes 2 protsenti äridest. 98 protsenti sektori töötajaid pidi vähemaga läbi ajama! Vähemalt miinimumpalka suutis oma töötajatele selles valdkonnas maksta veidi üle 1 000 firma ning ametlikku palka, olgu see nii väike kui tahes, on selle aja jooksul välja käinud umbes 2 500 toitlustus- või majutusettevõtet. Mõnel juhul võib tegemist olla igavlevate riiulifirmadega, aga mitte alati! 400 majutus- ja toitlustusäri aga tegid selle aasta III kvartalis küll käivet, kuid palka keegi tehtud töö eest ei saanud. Kuidas ümbrikupalgaga võidelda?  Võimalikest konkreetsetest meetmetest ümbrikupalga maksmise vastu võitlemisel pidasid vastajad jätkuvalt tõhusaimaks töötaja vastutuse laiendamist ümbrikupalgaga nõustumisel. 66 protsenti küsitlusele vastanutest leidis, et töötaja vastutuse laiendamine ümbrikupalgaga nõustumisel oleks tõhus vahend probleemi vähendamiseks. Pooled vastajad peavad heaks meetmeks peatöövõtja vastutust alltöövõtjate maksukäitumise eest. Ehk siis peaks karistama ka ehitajad või ettekandjat, kes mustalt palgalisa vastu võtab. 62 protsenti küsimustikule vastanud ettevõtjatest oleks valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab oma töötajatele ümbrikupalka. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on viimase küsitluse tulemusi vaadates positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski toonud kaasa olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu. „Kuigi ümbrikupalkade olukord on jätkuvalt murettekitav ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama on hea näha, et kergelt ei pöörduta ebaausate võtete poole, kuigi surve on tugev," sõnas Palts ning rõhutas, et tagamaks jätkuvalt hea maksulaekumine ja aus konkurents, tuleb maksuhalduril koos turuosalistega järjepidevalt mõelda uute lahenduste peale nii kontrollis kui ka muudes preventiivsetes meetmetes ning seadusandjal analüüsida, kuidas maksusüsteemi läbi ausat maksumaksmist motiveerida, vahendas Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on amet võtnud tihedama koostöö ja infovahetuse fookusesse seoses ümbrikupalga järelevalvega riigihankeobjektidel. „Riigihangete kahe miljardi suurusest aastasest mahust moodustavad ehitushanked tervelt kolmandiku, kuid veel hiljutised kontrollid näitasid, et seitse protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest olid registreerimata ehk said töötasu täies mahus n-ö mustalt,“ ütles Reitmann. „Riigihangetel on oluline roll majanduses ja hangete korraldamise kaudu saab mõjutada ausat konkurentsi. Meie soov on, et riigi raha ei jõuaks maksureegleid mittejärgiva ettevõtjani ja selles on oluline roll kõikidel asutustel, kes riigihankeid korraldavad. Seetõttu on meil väga hea meel, et Elektrilevi ühe suurima tellijana riigis on just selliseid põhimõtteid oma hangetes rakendamas,“ märkis Reitmann. Eestis tegutsevate ettevõtete palganumbritest saab hea ülevaate, kui kasutada Inforegistri täislahendust.

Kommentaarid (0)


Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Dropdown

kõik artiklid

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA MTÜ: Eesti vajab väliskaubandusministrit

E ESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA MTÜ  leiab, et Eestil on vaja ministrit kelle vastutusvaldkonnas oleksid ekspordi ja investeeringutega seonduvad teemad. Täna ei to
ssb.ee
E ESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA MTÜ leiab, et Eestil on vaja ministrit kelle vastutusvaldkonnas oleksid ekspordi ja investeeringutega seonduvad teemad. Täna ei toimu majandusdiplomaatide ja välisriikides resideeruvate  ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA  (EAS) ekspordinõunike vahel piisavalt koordineeritud tegevust Eesti ekspordi arendamiseks, vahendab koda. Välisriikide esindused Eestis toetavad oma tegevustega koduriigi ettevõtjate tegevusi, ettevõtjate huve kaitstakse ning aktiivselt otsitakse ka koostöö võimalusi. Eriti hästi paistavad sellega silma suurriikide esindajad. Eesti ettevõtjatel on

Ettevõtjad ei taha kohtutäituritele tasuta teenust pakkuda

Ettevõtted ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda.

Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord,
ssb.ee
Ettevõtted ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda. Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida ettevõttele ei hüvitata. Probleemi lahendamiseks saatis koda justiitsministeeriumile kaks ettepanekut. Kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb

Prototroni kevadvoor alustab: 75 000 eurot otsib ägedaid ideid

Eesti esimene nutikate ideede prototüüpide rahastu Prototron kuulutab välja kevadvooru, kus jagamisele läheb 75 000 eurot. Kandideerimine on avatud kuni 31. mär
enterprise-europe.ee

19.03.2024, kell 10.00 Päikesepaneelide ja salvestuslahenduste seminar

Elektrihindade volatiilsus ja energiajulgeolek on täna olulisem kui kunagi varem. Seetõttu korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Enefitiga (Eesti Energ
enterprise-europe.ee

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.