EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JUURES MTÜ hetkeolukord
Juba 700 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 9 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,9 punktiga ja kommenteeritud 7 korda.
Tegevusaruanne 2023
Eesti Looduseuurijate Seltsi 2023. aasta aruanne
Eesti Looduseuurijate Selts
Assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga 23.01.1998
Asutatud: 1853
Liikmeskond: 9 auliiget, 659 tegevliiget, 57 usaldusmeest.
Allüksuseid: 23
Asukoht: Struve 2, 51003 Tartu, tel 734 1935, elus@elus.ee, www.elus.ee
President: Urmas Kõljalg, tel 5341 2823, urmas.koljalg@ut.ee
Presiidium (juhatus): Urmas Kõljalg (president), Toomas Kukk (asepresident), Lennart Lennuk (asepresident), Tiina Elvisto, Lauri Laanisto, Madli
Linder, Polina Degtjarenko, Hannes Rohtsalu (teadussekretär)
Eesti looduseuurijate selts (LUS) koosneb paljudest allüksustest, nende seas erialaseltsid ja -ühingud. 2023. aastal tähistas Looduseuurijate
Selts oma 170. juubelit. Pärast 8 aastast pausi jätkati 1931. a alguse saanud traditsiooni ja peeti üle-eestiline Looduseuurijate Päev, mis toimus
Räpinas ja oli järjekorras 40nes. Maikuu üldkoosolekul valiti seltsile uus juhatus e Presiidium. Presiidiumiga liitusid Madli Linder ja Polina
Degtjarenko, lahkusid Maris Hindrikson ja Kairi Põldsaar.
24. novembril peeti LUSis teine järjestikune akadeemiliste seltside ümarlaud. Teaduste akadeemia asepresident Arvi Freiberg esines ettekandega „ÜRO AGENDA 2030 ja Maa taluvuspiiride dialektika kui kõigi teaduste tänane konnasilm“. Sellele järgnes arutelu seltside võimalikust rollist ÜRO säästvat arengut toetava teaduse kümnendis.
LUS jätkas 2023 aastal mitme riikliku seire täitmist. LUSi raamatukogu on jätkuvalt lugejatele avatud ning LUSi saali saab broneerida erinevateks sündmusteks.
Maikuu üldkoosolekul valiti uus juhatus e Presiidium. Tagareas Tiina Elvisto, Lauri Laanisto, asepresident Toomas Kukk, teadussekretär Hannes
Rohtsalu. Ees istuvad Polina Degtjarenko, Madli Linder ja president Urmas Kõljalg.
24. novembril 2023 peeti LUSis teine järjestikune akadeemiliste seltside ümarlaud.
Eesti botaanikaühing koondab rohkem kui sada taimehuvilist LUS-i liiget, neist kümmekond on liitunud LUS-iga viimase aasta jooksul. Tegevus on olnud aktiivne, juhatus on regulaarselt koos käinud ja ühingu tegevusi planeerinud. 22. veebruaril toimus okaspuude õppepäev (korraldaja
Ene Kook), mille jätkuks oli Tartu Ülikooli Oecologicumi õppehoone ees veel mitu nädalat okaspuuliikide välinäitus. 20. aprillil oli turbasammalde töötuba (korraldasid Nele Ingerpuu ja Kai Vellak), kus mikroskoobi abil saadi tuttavaks mitmete liikidega. 10. mail uuriti Ott Luugi juhtimisel kevadisi taimi Raadi ümbruses ning 27.-28. mail oli samblasõprade kevadmatk Tallinna ümbruses. Suurem ühingu kokkusaamine oli taimeretk
Alutagusele 17.-19. juulil, kus osales 30 inimest. Tutvuti seitsme eri kohaga, toimus tarnade ja sammalde õppenäitus. Taimeretke käigus tehti üle 2500 taimevaatluse 550 liigi kohta ning koguti sadu herbaareksemplare. 13. oktoobril oli ühingu aastakoosolek „kolletamispäev“, kus juhatus tegi ülevaate senisest tegevusest ja tulevikuplaanidest. Toodi välja huvitavamad taimeleiud eelmisest aastast. Juhatusse valiti juurde kaks uut liiget – Tiiu Kupper ja Jaak Pärtel. Uudistati eesti õunasorte Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesest. 19. novembril toimus ekskursioon
Tallinna Botaanikaia kasvuhoonetesse Urmas Laansoo juhatusel. Detsembris ilmus veebiajakirja „Samblasõber“ 26. number ja sellega seoses toimus samblahuviliste kokkusaamine. Liikmetega peetakse ühendust e-kirja loendi abil, oma tegevuse tutvustamiseks laiemale avalikkusele on loodud Facebooki leht: https://www.facebook.com/botaanikayhing
Botaaniline ekskursioon Raadile 10. mail 2023.
Botaanika terminoloogia komisjon pidas 2023. aastal viis koosolekut: 9. veebruaril, 21. veebruaril, 4. aprillil, 9. novembril Tartu botaanikaaia õppeklassis ning 7. detsembril LUS-is. Koosolekutel kinnitati (muudatused, täiendused, kustutamised) 884 nimerida, lisandus 472 nimerida, millega on andmebaasis aasta lõpuks kokku 22403 nimerida. Ekilexi botaanika terminibaasi täiendati 150 uue mõistekirjega ja toimetati 150 olemasolevat mõistekirjet. Komisjon sai eestikeelse terminoloogia programmist 2500 eurot tegevustoetust.
Eesti Mükoloogiaühingus alustas 2023. a jaanuaris tööd uus juhatus (esimees Kadri Pärtel, liikmed Ave Suija ja Triin Varvas). Varakevadel taaselustati aastakümneteks soiku jäänud mikroskoopia töötuba, mis toimus 25. märtsil fookusega tardseentel Tartu Ülikooli Oecologicumis, kus osales 12 huvilist Anton Savchenko juhendamisel. Nagu 60 aastat tagasi esimene seenelaager, nii korraldati laagrid sel aastal Pärnumaal Nigula looduskaitsealal ja selle ümbruses. 19.-21. mail kevadises seenelaagris oli osalejaid kokku 29, kes üheskoos registreerisid ligi 160 seeneliiki, neist ühe esmakordselt Eestis. 15.-17. septembril osales sügislaagris 30 inimest, eri seeneliike pandi tähele ligi 350 liiki, mitmeid haruldasi, kaks esmakordselt Eestis. Laagri järel astus kolm osalenud noort LUSi liikmeks. Septembris organiseeriti laste ja noorte fotokonkurss, et tõmmata tähelepanu aasta seeneks valitud harilikule kivipuravikule ja teistele puravikulistele. Konkursile saatsid 73 last ja noort 132 fotot ning pilootprojekt läks korda.
9. detsembril pidas mükoloogiaühing aastakoosolekut Actiones LUSi majas, millel osales 36 inimest. Seal meenutati ühingu asutamist (Kadri
Pärteli esitlus) ja võeti vastu tervitused ainsalt siiani tegusalt asutajaliikmelt Kuulo Kalamehelt. Ettekanded andsid ülevaate Eesti seente oluliste ökoloogiliste rühmade uurimisest läbi aegade – Leho Tedersoo pidas ettekande mükoriisaseentest ja Märt Hanso metsapatogeenidest. Tehti kokkuvõtted möödunud külluslikust seeneaastast, mil ühingu liikmed tegelesid üle Eesti seente tutvustamisega nii näitustel, seeneretkedel kui meedias. 2024. aasta seeneks valiti kamperriisikas Lactarius camphoratus.
Mükoloogiaühingu 60. aastapäeva kevadseenelaager teel Nigula rappa, 20. mail 2023. a.
Eesti Terioloogia Selts pidas märtsis traditsioonilist kevadkoosolekut, kus arutati seltsi jooksvaid teemasid ning võeti vastu uusi liikmeid. 15.-17.
septembril toimus Jõgevamaal Voore puhkekeskuses Terioloogia Seltsi sügiskool, mille teemaks olid Terioloogia-alased teadus- ja rakendusuuringud Eestis. Kohapeal osales u 40 inimest ning ettekandeid kuulati ka üle interneti. 2023. aastal andsid seltsi liikmed Liisa Rennel ja Uudo Timm erilise panuse aasta looma 2023 (lendorav) tutvustamisse.
Kommentaarid (0)